ANALÜÜS | Kuidas on kasvanud Eesti õpetajate palgad võrreldes ülejäänud Euroopa Liiduga?
(48)
Eurostati andmete kohaselt oli Eesti haridussektori palgakasvu tempo Euroopa Liidu võrdluses aastatel 2020-2022 lausa kuuendal kohal, kasvades 12%. Selle arengu kõrval tasub välja tuua, et Lätis ja Leedus tõusis haridussektori palk samal perioodil Eestist kaks korda kiiremini.
Citadele panga ökonomist Aleksandr Izgorodin tõi välja, et kahe aasta eest oli keskmine brutotunnitasu haridussektoris Leedus 11,6 eurot, Eestis 11,4 eurot ja Lätis 8,2 eurot.
Eurostati viimased andmed Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikide õpetajate palkadest pärinevad aastast 2022. Toona laekus info 24 liikmesriigist - Prantsusmaa, Malta ja Holland jätsid andmed esitamata.
„Leedu oli toona ELi haridussektori keskmise brutopalga võrdluses 17. kohal, Eesti 18. kohal ning Läti hoidis Bulgaaria ees eelviimast ehk 23. kohta,“ ütles Izgorodin ning lisas, et kõige kõrgem õpetajate keskmine brutopalk oli Belgias, kus õpetajad teenisid keskmiselt 53,4 eurot tunnis. Teist kohta hoidis Iirimaa 49,2 euro suuruse brutotunnitasuga ja kolmas oli Luksemburg 47,6 euroga tunnis.
Izgorodin selgitas, et kuigi EL-i võrdluses on Balti riikide õpetajate palgad suhteliselt madalad, siis viimaste aastate palgatõusu tempo jätkudes tõotab olukord märgatavalt paraneda. Nimelt aastatel 2020-2022 tegi Leedu haridussektori keskmine palk läbi ELi suurima tõusu, kasvades 28%, teine oli Bulgaaria 26%-ga ning kolmas Läti 22%-ga. Eesti hoiab kuuendat kohta, kasvatades selle kümnendi hakul haridussektori keskmist palka 12%.
Viimaste, 2022. aasta Eurostati andmete põhjal oli EL haridussektori brutopalk 22 eurot ning see tõusis aastatel 2020-2022 ligi 8%.
„Andmeid vaadates ei seisne probleem mitte õpetajate palga kasvukiiruses, vaid teises aspektis: Balti riikides on üks suurimaid lõhesid haridussektori- ja teiste sektori palkade vahel. Võrreldes töötleva tööstuse, ehitussektori ja teenindussektori keskmiste palkade koondsummat haridussektori keskmisega, jäävad Balti riikides haridussektori palgad 2022. aasta seisuga koondsummaga võrreldes madalamaks. Seevastu majanduslikult edukamates ELi liikmesriikides on olukord vastupidine,“ ütles Izgorodin.
„Leedus olid haridussektori palgad töötleva tööstuse, ehitus- ja teenindussektori keskmiste palkade koondsummaga võrreldes 7,2% madalamad, Lätis 14,6% madalamad ning Eestis jäid haridussektori palgad nimetatud sektorite keskmisele alla 6,6%-ga. Haridussektori palgad olid eelpool mainitud sektoritega võrreldes kõrgemad näiteks Austrias (2,1%), Luksemburgis (7,2%) ja Belgias (60%). Just väljatoodud mahajäämus töötlevast tööstusest, ehitus- ja teenindussektorist on Balti riikide õpetajate palgaga peamine seonduv mure,“ nentis Izgorodin.
