Tõnu Mertsina: inimesed on oma rahaasjade pärast üha rohkem mures

Eesti jaekaubandusettevõtete müügimaht (ilma mootorsõidukite müügita) on vähenenud alates 2022. aasta septembrist ning eelmisel aastal kukkus see 8%. Vaatamata sellele, et detsembris olid kaubanduskeskused inimesi täis, vähenes jaemüügimaht aastases võrdluses ikkagi 5%.

Kuigi aasta viimastel kuudel oli müügimahu vähenemine jätkuvalt suur, jäi selle sügavam langus siiski aasta esimesse poolde. Esialgsete andmete järgi oli Eesti jaekaubandusettevõtete müügimahu langus Euroopa Liidu üks suurimaid ja see oli märkimisväärselt suurem kui Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis.

Eesti jaemüügimaht suurenes pikaajalise trendiga võrreldes oluliselt 2021. aasta teisel ja 2022. aasta esimesel poolel ning kukkus alla selle trendi eelmise aasta teisel poolel. Nii vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta lõpuks 2020. aasta sügise tasemele.

Kõige rohkem mõjutasid eelmise aasta jaemüügimahu langust supermarketid (-4%), majatarbeid, kodumasinaid ja ehitusmaterjale (-11%) ning arvuteid, spordikaupu, raamatuid jms müüvad kauplused (-16%). Kuna mootorsõidukite müük suurenes 12%, vähenes kõikide kaubandusettevõtete müügimaht 3%. Järgmisel aastal tõenäoliselt jõustuv automaks peaks sõidukite müüki tänavu elavdama.

Inimesed tunnevad suurt ebakindlust oma rahaasjade pärast

Kuigi palgakasv on tugev ja reaalpalk pöördus eelmise aasta keskel tõusule, ei ole majapidamiste kindlustunne veel paranenud. Üha enam kardetakse tööpuuduse suurenemist ja koos sellega on suurenenud inimestel hirm oma finantsolukorra halvenemise pärast. Sellise ebakindluse juures ei maksa lähiajal tarbimise kasvu oodata. Eesti inimeste ebakindlus eesoleval aastal oma rahaasjade pärast on erakordselt kehv. Kui Lätis ja Leedus see eelmisel aastal paranes, siis Eestis pöördus hirm oma rahaasjade pärast kevadel hoopis langusesse. Samuti on see näitaja ka oluliselt nõrgem kui Soomes, Rootsis ja Saksamaal.

Lähiajal võib pidurada tarbimise paranemist veel see, et inimesed on suunanud juba üle kolmandiku (detsembris 35%) oma hoiustest tähtajalistele hoiustele, mida niipea jooksvalt kasutama ei hakata. Samuti tuleks arvestada, et kuigi inimeste hoiuste maht on üle pikaajalise trendi, on nende reaalväärtus ehk nende maht inflatsiooni mõju arvestades oluliselt vähenenud. Samuti on hoiused väga ebaühtlaselt jaotunud ja koondunud rohkem suuremate hoiustega klientidele.

Ostujõu paranemine ja intressimäärade langus (mis mõjutab umbes veerandit majapidamistest) peaksid hakkama soodustama sel aastal tarbimist. Samas pidurdab tarbimise paranemist tööturu olukorra halvenemine. Oma osa Eesti inimeste kindlustunde halvenemisel on tõenäoliselt ka maksutõusudel. Samas, kui vaadata järgmisse aastasse, suurendab maksuküüru kaotamine koos inflatsiooni taandumisega oluliselt keskmist reaalset netopalka, mis peaks võimaldama majapidamistel siis rohkem tarbida.