Elukaaslased, abikaasad ja teatud juhtudel ka lapsed koos vanematega saavad võtta laenu ühiselt. Koos võetud laenu eelis on eelkõige võimalus saada suurem laenusumma ning tõenäolisemalt ka meelepärasem kodu, kuna pank liidab mõlema taotleja sissetulekud ja kohustused.

Näiteks, kui Mari igakuine sissetulek on 2000 eurot ja Jüri teenib 1500 eurot, saaks Mari üksi taotledes 100 000 eurot laenu, arvestades ka tema 200-eurost igakuist väikelaenu makset. Koos Jüriga võiksid nad aga saada kuni 195 000 eurot oma unistuste kodu soetamiseks. Iga inimene, kes sõlmib ükskõik millise laenulepingu, peab mõistma, et tegu on siduva kohustusega. Eestis on väga palju juhtumeid, kus elukaaslased sõlmivad üheskoos lepingu, kuid laenu maksab tagasi ainult mees. Peres võib olla suuline kokkulepe, et naine tasub söögi eest, katab lastega seotud kulud ning hoolitseb tarbeesemete eest.

Kodu omanikuks peavad saama mõlemad laenusaajad

Kui aga minnakse lahkku, siis kipuvad need olema emotsionaalsed ning osapooli rahuldavaid kompromisse teha on keeruline. Elukaaslastele koos kodulaenu andes soovitab pank alati vormistada kodu omanikuks mõlemad laenusaajad - nii on ühised nii kohustus kui ka vara. Raha ja finantsteemad ei peaks olema tabuteema LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel paneb inimestele südamele, et aus ja avatud kommunikatsioon kahe lähedase inimese vahel, kes seovad end nii emotsionaalselt kui ka finantsiliselt aastakümneteks, peaks olema kõige alus. „Oleme pangas näinud mitmeid juhtumeid, et inimesed hakkavad alles lahutuse korral pere rahaasjadest avatult rääkima, kuid siis võib olla juba hilja.“

Eestis on paljud inimesed vabaabielus ning sellisel juhul lahkumineku korral varade pooleks jagamist ei toimu nagu näiteks ühisvara varasuhet omava abielupaari puhul. Elukaaslasega kodulaenu võtmine on üsna tavapärane, kuna kinnisvara hinnad on viimastel aastatel ka kõvasti tõusnud ning soovitud kodu ostmine üksi oleks oluliselt raskem. Näiteks LHV klientidest ca 40% võttis eelmisel aastal kodulaenu koos kaastaotlejaga.

Vatsel soovitab lisaks avatud suhtlusele ka mõelda mustema stsenaariumi peale. „Inimesed ei lähe suhtesse selle mõttega, et see saab ükskord läbi – see on inimlik ja me kõik tahame uskuda, et kriisid meid ei taba. Küll aga oleks mõistlik riskid ära kaardistada ning näiteks kui tehakse kaaslasele osaline laenutagasimakse tema kontole, siis kindlasti märkida makse selgitusse, et tegu on eluasemelaenu osamaksega,“ selgitab Vatsel, kelle sõnul teeb see hilisema tõestamise oluliselt lihtsamaks.

Kodulaenu võtmine nõuab pikka planeerimist

On olnud ka juhtumeid, et üks osapool ostab enda nimele vara ja kaaslane on solidaarsusest kaastaotleja. Lahkumineku korral ei ole kaaslasel varale aga mingit õigust, küll aga on tal kohustus tasuda laenumakseid juhul, kui teine osapool seda mingil põhjusel teha ei saa. „Kui sellises peres kasvavad veel lapsed, siis võib see halvimal juhul ohtu seada ka nende heaolu,“ paneb Vatsel inimestele südamele, miks on oluline mõista oma õiguseid ja kohustusi. Mida lahkumineku korral teha?

Lahkumineku korral on peamiselt kaks võimalust. Esimene on see, et üks laenusaajatest võtab laenu üle, sõlmides laenulepingu muudatuse, millega vabastatakse teine osapool kohustustest. Selleks peab laenulepingusse jääval isikul olema piisav maksevõime. Teine variant on kodu müümine ja laenu tagastamine müügihinna arvelt. Praktikas on mõlemad variandid üsna tavalised.

Kui laenulepingusse jääval isikul on vajalik maksta teisele osapoolele teatud osa tagasi, on võimalik sõlmida uus laenuleping. See refinantseerib olemasoleva laenu ja võimaldab finantseerida ka väljaostuhinda. Abikaasade puhul, kelle ühisvarasse kodu kuulub käib see ühisvara jagamisel.

Kodulaenu võtmine, olgu see üksi või koos, nõuab põhjalikku kaalutlemist ja planeerimist, niisamuti nagu avatud suhtlust teemal, kes maksab ja mis tingimustel ning mis saab siis, kui suhe puruneb. Oluline on arvestada kõiki riske ja võimalusi, mis kaasnevad nii ühiselt kui ka üksinda laenamisega. Läbimõeldud otsus aitab tagada selle, et kodu ei ole pelgalt unistuste paik, vaid ka finantsiliselt jätkusuutlik investeering enda heaolusse