Võimalus enda pensioniraha ise investeerida tekkis 2021. aastal, mis ajast alates on olnud võimalus pensionifondide osakud müüa ning saadud raha eraldi Pensioni investeerimiskontol (PIK) enda äranägemise järgi investeerida.

„2021. aasta septembris hakkas oma II samba pensioniraha ise investeerima pea 3000 investorit, olles käesoleva aasta alguseks suurenenud enam kui 5000 investorini. LHV PIKi kasutajatest koguni 81% on aktiivsed ehk PIK on ühtlasi ka nende II samba aktiivne valik, kuhu suunatakse kogumispensioni igakuised sissemaksed. LHV turuosa selliste aktiivsete PIK-de osas on 79% kõigist Eesti PIK-idest,“ märgib LHV analüütik Raido Tõnisson.

Enam kui kahe aasta jooksul, mil PIKi on saanud kasutada, on LHV PIKi kasutajad näidanud keskmisena -7% tootlust, mida saab Tõnissoni sõnul üha vähem ajada selle süüks, et esimeste pensioni investeerimiskontode avamine ja suuremate ostude tegemine langes 2021. aastal just sellesse aega kui turud olid oma kõigi aegade tippe saavutamas.

Pensionifondide koondindeks on samal ajal tõusnud 5,1% ehk 12,1 protsendipunkti rohkem kui LHV PIKi portfellid, märgib Tõnisson.

„Mida aeg edasi, seda suuremal määral hakkab portfelli arengut mõjutama turul oldud aeg ja kuna LHV PIK-i kasutajad hoiavad osa oma portfellist rahas, siis peavad turud tõusma veel rohkem, et tootlusega plusspoolele jõuda,“ kirjutab Tõnisson. LHV PIKi kasutajad hoiavad oma pensionivarast rahas 21% PIKi kogumahust. 2023. aasta alguses oli vaba raha osakaal portfellides 30%.

Nõnda suure vaba raha osakaalu tõttu ei saanud PIKi kasutajad eelmisel aastal täiel määral osa laiapõhjaliste aktsiaturgude rallist. „100% ulatuses väärtpaberitesse investeerituna oleks LHV PIK-ide väärtus praeguseks palju lähemal sajale miljonile eurole. Jaanuari alguse seisuga moodustab see aga 61 miljonit eurot,“ märgib Tõnisson.

„Seega ei ole LHV PIK-ide mahajäämus pensionifondidest tingitud mitte kehvadest aktsiavalikutest, vaid märkimisväärsest vaba raha osakaalust, mis tõusva turu ajal tootlust ei teeni,“ lisas Tõnisson.