Tartu 2024 juht kultuuriaasta avamisest: nii mastaapseid tseremooniaid korraldatakse Eestis kord 15 aasta jooksul
(19)
Tartu 2024 juht Kuldar Leis kirjutab, et kultuuripealinna aasta avamist saab iseloomustada ülivõrdes.
Nii mastaapseid avatseremooniaid kui oli Euroopa kultuuripealinna avamine korraldatakse Eestis laias laastus kord 15 aasta jooksul. Siin on oluline toonitada, et meil oli terve avanädala programm ligi 70 sündmusega, mis oli sihitud nii kodu- kui ka välispublikule. Avapäev algas hommikul lastediskoga ja lõppes kell kolm öösel reiviga. Korraldust võib iseloomustada suures plaanis ülivõrdes.
Avatseremoonia produktsioon oli Eesti kontekstis ülimalt laia haardega. Seda nii publiku arvu kui ka kunstiliselt kõrgete eesmärkide poolest. Mis kõige olulisem, inimestel oli au- ja uhkusetunne, sest linn Eestis kannab kultuuripealinna tiitlit. Emajõe äärne, selle kaldad ja Vabaduse puiestee koos lähiümbrusega täitus inimestega. Tuju oli ülev ja oli tunda, et oleme ühiselt osa millestki suuremast. Tegime seda kõike talvisel madalhooajal.
Külalisi jagus kõikjale
Nii suur sündmus peab kõnetama inimest koha peal just selle erilise tunde kaudu, mida pole võimalik mujal kogeda. Teleproduktsioon oli tasemel ja seda tehniliselt nõudliku režii juures. Otseülekanne oli vaadatav ilma regiooniliste piiranguteta üle maailma. Rahvusvahelise telelevi osas saavutati kokkulepe Euroopa ringhäälingute liiduga (EBU), mille liikmeteks on 75 ringhäälinguorganisatsiooni 56 riigist ja lisaks 43 ringhäälingut 25 riigist üle maailma. Avatseremoonia videopildi edastamise vastu näitasid EBU liikmesriikidest esimestena huvi üles telekanalid Tartu 2024 turismisihtriikidest – Saksamaalt, Lätist, ja Leedust.
Tartus sai terve päev sõita tasuta ühistranspordiga, mis oli väga vajalik, et kaugemalt tulnud rahvas saaks jätta autod linna äärde ning sõita peole nii kesklinna kui ka ERM-i ja tagasi. Tõime madalhooajal hotellid täis ning külalisi jagus erinevatesse söögi-, joogi-, meelelahutus- ja kultuuriasutustesse. Lux Express tõi Tallinnast Tartusse lisaväljumisi juurde ja Elron paigaldas lisavaguneid.
Kõrged külalised välismaalt
Euroopa kultuuripealinna avamine tõi 26. jaanuaril Lõuna-Eestisse kaheksa erineva riigi mainekate väljaannete ajakirjanikud. Avatseremooniale „Kõik on kokku üks!“ akrediteeris üle poolesaja ajakirjaniku Itaaliast Soomeni. Lõuna-Eesti pidupäeva tulid kajastama muude seas The Telegraph, The Sun, Iltalehti, Deutsche Welle ning Radio France esindajad, mille lugejad on kokku miljonites. Kohal olid ka hinnatud kunstiväljaande Artribune ajakirjanikud. Kõige rohkem välisajakirjanikke tuli muidugi Lätist, kokku 12. Samuti kanti Tartu ja Lõuna-Eesti pidupäeva üle Leedu rahvusringhäälingu LRT veebiportaalis. Otselülitusi pidustustelt tehti ka Läti telekanalites.
Avatseremoonial osales 40 välisriigist üle 200 diplomaatilise korpuse esindaja. Nende hulgas Soome ja Balti riikide kultuuriministrid, kõrged Euroopa Komisjoni esinejad ja paljud teised.
Lastediskost öise reivini
Alustasime lastediskoga kell 10 hommikul 300 väikese peolisega, samuti sai lastedisko otseülekandest Delfi vahendusel osa lasteaiad ja tuhanded pered. Avapäeval mängis Tartu linnas muusikat 23 DJ-d ja Tartu DJ-kooli õpilast.
Avapidustused võtsime kokku öösel kell kolm peale reivi. Hea meel on, et nii suurel üritusel puudusid suuremad sekkumised turva- ja meditsiinitiimi poolt. Tartu inimesed tõestasid linna saabunud külalistele taaskord, kuivõrd külalislahke ja hooliv on Lõuna-Eesti. Tõesti, sel õhtul linnas liikunud inimmassid olid üksteise vastu hoolivad, hoidvad ja toetavad.
Kogu Eesti silmad olid 26. jaanuaril Tartus ja Lõuna-Eestis. Avatseremoonia täitis oma eesmärgi, inimesed on kursis, et algas aasta, mil ees ootamas põnev ja mitmekesine kultuuriprogramm enam kui tuhande sündmusega, mis annab tõuke siis sise- kui välisturismi kasvuks. Kultuuripealinn on avatud ning nüüd jääb üle nautida aastat, mis on täis kultuuri!
