Tõnu Pekk: pensionisammastega miljoni euroni jõudmine on paljudele tehtav

Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk on veendunud, et keskmist palka teeniv inimene, kes alustab kogumist varakult ja kogub järjekindlalt, võib kasvatada oma vara pensionieaks miljoni euroni.

Pensionisammaste mõte on muuta rahakogumine lihtsamaks ja pakkuda tuleviku jaoks turvatunnet. Sisuliselt on tegemist maksueelisega investeerimistootega. Pannes teise ja kolmanda pensionisamba enda jaoks optimaalselt tööle, on võimalik 15 minutiga luua alus väga korralikule ja efektiivsele investeerimisportfellile.

Näiteks 25-aastane inimene, kes teenib praegu 1900-eurost brutopalka ja lisaks teise sambasse kogumisele säästab pensioniks igal kuul ka 15% oma palgast ehk 285 eurot, omab 67. sünnipäevaks teises sambas 300 000 eurot ja kolmandas sambas 700 000 eurot – kokku miljon eurot.

Toodud näite esimene eeldus on see, et nii teise kui ka kolmanda samba pensionifondid investeerivad kogu raha automaatselt aktsiatesse ja kulutavad fondi suunatud rahast tasudeks vähem kui pool protsenti aastas. See on oluline, sest kõrgemad fonditasud võivad pensioniks säästetud varalt süüa aastatega kümneid tuhandeid eurosid. Passiivselt juhitud madalate tasudega fonde nimetatakse indeksifondideks.

Mõistliku tasuga teise samba indeksifondid on näiteks Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, mida pakub oma klientidele Coop Pank, samuti SEB Pensionifond Indeks 100 ja Swedbank Pensionifond Indeks (kahte viimast ei tohi segi ajada SEB ja Swedbanki vanade fondidega). Madalate tasudega kolmanda samba fondid on näiteks Tuleva III Samba Pensionifondi ja Swedbank III Samba Pensionifond Indeks.

Teine eeldus on see, et näites toodud isiku brutopalk kasvab keskmiselt 3% aastas ja aktsiate hinnad globaalsetel turgudel kasvavad järgmistel kümnenditel keskmiselt 5,5% aastas – see on veidi madalam ootus kui maailma aktsiaturgude viimase saja aasta tegelik keskmine. Seda, millist tulu turud tulevikus pakuvad, ei tea keegi ette – võib olla palju vähem, aga võib olla ka rohkem. Kindel on see, et kasv pole ühesuunaline: kui majanduses on head ajad, kasvavad ka indeksifondidesse paigutatud pensionivarad kiiremini. Kriiside ajal tuleb aga toime tulla pensionivara väärtuse kukkumisega.

Kuigi tulevikku ennustada on võimatu, on seni kõige paremini läinud nendel investoritel, kes püsivad kindlal kursil nii headel kui ka halbadel aegadel ja jätkavad majandustsüklist hoolimata rutiinset investeerimist. Seega on toodud näite kolmas ja kõige olulisem eeldus see, et alustatud makseid teise ja kolmandasse sambasse jätkatakse järjekindlalt iga kuu läbi aastate.

Pensionisammastesse investeerimisel on maksueelis

Nii algajal kui ka edasijõudnud investoril on alati mõistlik enne muude investeerimisvõimaluste otsimist kasutada ära teise ja kolmanda samba maksueelis. Kolmas sammas on kogumiseks suurepärane tööriist, sest riik on teinud kolmanda samba fondidele olulise maksusoodustuse – sissemaksetelt tagastatakse tulumaks. Kui 2024. aastal tehtud III samba sissemaksete pealt saab tagasi 20% tulumaksu, siis alates 2025. aastast saab III samba sissemaksete pealt tagasi juba 22% tulumaksu. Maksusoodustus annab vara tootlusele edumaa, millega on teistel investeeringutel raske võistelda.

Alates 1. jaanuar 2025 on pensionikogujatel võimalik teise sambasse panustada kas 2%, 4% või 6%. Muudatus puudutab üksnes inimese enda makset, riik jätkab sotsiaalmaksu arvelt 4% lisamist, sõltumata inimese maksemäärast. Ka teise samba maksetelt ei tasuta tulumaksu.

Pensionisammastesse raha paigutades ei tasu lasta end häirida pensionile viitavast nimest. Eeldusel, et kogumiseks on valitud madalate kuludega indeksifond, saab koguja ligipääsu väga heale pikaajalisele investeerimistootele. Pensionifondi valides on oluline jälgida, kui suur on fondi valitsemistasu ja jooksvad tasud ning valida võimalikult madalate tasudega indeksifond.

Kolmandast pensionisambast saab vajadusel raha välja võtta nii enne kui pärast pensioniikka jõudmist. Siinjuures on võrdlus esimese samba ehk riikliku pensioniga tarbetu, sest riik ei maksa kunagi kogu pensionit korraga välja, ent teise ja kolmandasse sambasse kogutud rahaga teeb koguja seda, mida ise õigeks peab.

Samas tasub meeles pidada, et pensionifondidesse kogumine ja neis oma raha kasvatamine tuleviku tarbeks ei ole sprint, vaid pikamaajooks. Kui hädavajadust pole, ei tasu sammastesse kogunenud raha väljavõtmisega kiirustada. Näiteks teisest sambast raha välja võttes jääb sellest riigile tulumaksuks tervelt viiendik ning koguja kaotab kümneks aastaks võimaluse tootlust teenida ja maksudelt võita.

Oma pensionisammastest ja -fondidest saab ülevaate Pensionikeskuse või Tuleva veebilehel, kus saab kontrollida ka pensionifondide senist tootlust. Ülevaate saamine, teise või kolmanda samba avamine ning optimaalseima fondi valimine võtab aega kõigest 15 minutit.