„Välisinvesteeringutes on pilt mitmekesine – üldine julgeolekuolukord on teinud investoreid ja ettevõtteid senisest kaalutlevamaks ning mõned investeeringuprojektid võivad jääda realiseerimata või võetakse otsustamiseks pikem aeg. Samas EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute keskuse tugevates tulemustes see ettevaatlikkus hetkel ei kajastu. Meie meeskond on kahel viimasel aastal Eestisse toonud kümneid uusi projekte või on varasemad projektid saanud jätkuinvesteeringuid. Kahtlemata mõjutab investorite kindlust ka Eesti tugev positsioon rahvusvahelises suhtluses ja järjepidev töö riigi kuvandiga,“ sõnas ühendasutuse juht Kati Kusmin.

Üle-eelmisel aastal aitas välisinvesteeringute keskus Eestisse tuua 351 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringuid, mis oli kõigi aegade rekord. „Rekordilised tulemused viimasel kahel aastal näitavad, et sõda Ukrainas pole välisinvestoreid Eestist eemale peletanud. Otsus tuua oma äritegevus Eestisse on välisinvestori jaoks kaalukas ja selleni jõudmine võtab sageli aastaid. Nad teavad väga hästi, kes on Eesti naaber, kuid sellele vaatamata peetakse siinset keskkonda turvaliseks. Välisinvestorit meelitab siia meie majanduskeskkonna stabiilsus, atraktiivne maksupoliitika ja haritud töötajad,“ ütles EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute keskuse juht Joonas Vänto.

Üks märgilisematest eelmise aasta välisinvesteeringute uudistest on näiteks Ericssoni otsus rajada Eestisse uus tehnoloogia- ja arenduskeskus. Investeeringu suurus on 155 miljonit eurot ning keskuses hakkab tööle 2200 inimest.

Teine suurem edulugu on Rootsi ettevõte Smart Power Farm SPF AB, kes plaanib Tootsis rajada 40 000 ruutmeetrise innovaatilise mahepõllundusliku tootmiskompleksi. Investeeringu suurus on 100 miljonit eurot ning see loob poolsada töökohta.

„Vaatamata tugevatele tulemustele ja edulugudele on meil potentsiaali enamaks, aga peame riigina ka väljakutsetega tegelema. Kuna suhtleme välisinvestoritega igapäevaselt, siis võime väita, et välisinvesteeringute Eestisse maandamise peamisteks eeldusteks hetkel on roheenergia kättesaadavus ja hind, kvalifitseeritud töötajate arv ning planeeringute ja lubade kiire menetlemine,“ kommenteeris Vänto.

Välisinvesteeringute keskuse vahendatud välisinvesteeringute mahtudes tehti möödunud aastal sektorite lõikes üle 70 protsendi välisinvesteeringutest tööstusesse, 10 protsenti läks IT-valdkonda. Enim välisinvesteeringuid tuli Rootsist, millele järgnesid Jaapan, Soome ja Saksamaa.

2022. aastal aastal aitas välisinvesteeringute osakond Eestisse tuua 351 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringuid. Sellele eelneval aastal ulatus keskuse vahendatud välisinvesteeringute maht 194 miljoni euro ning 2020. aastal 160 miljoni euroni.