Fosforiidi kaevandamine võib olla viie kuni kümne aasta pärast reaalsus. Eesti maavaral on kasulik eripära
(30)
Pärast pea 30 aastast pausi, on Eesti Geoloogiateenistus hakanud uuesti pöörama tähelepanu kristalse aluskorra metallide potentsiaalile. Kriitiliste tulevikumaavarade kasu võib ulatuda miljarditesse.
Jaanuari lõpus kirjutas kliimaminister Kristen Michal Eesti Päevalehes kriitilistest tulevikumaavaradest ja sellest, kuidas võib sellest valdkonnast saada Eesti rahvusliku rikkuse kasvataja. Euroopa vaevleb kriitiilises tulevikumaavarade puuduses, kuid täna peidab Eesti maapõu peidab tulevikumajandusele hädavajalikku, kirjeldas minister. Michali sõnul leidub Aru-Lõuna endisel karjäärialal esialgsetel hinnangute kohaselt umbes 16 megatonni fosforiidi kontsentraati P2O5, sisaldusega umbes 30%. Sellise kontsentraadi turuväärtus on viimase viie aasta keskmiste hindade kohaselt 2,8 miljardit eurot, hetke hindadega 5,6 miljardit eurot ja seal väärindamine on täna uurimisel. Eesti aluskorras võib esialgsetel andmetel olla umbes pool miljardit tonni rauamaaki. Kriitilise tähtsusega tulevikumaavaradest leidub meil lisaks üheskoos fosforiidiga ka haruldasi muldmetalle. „Mitmesaja meetri sügavusel kristalses aluskorras on leitud veidi kuldagi, seda siiski vähem kui teisi metalle. Suure tõenäosusega on Eesti aluskorras samasugused maagistumisvööndid kui Soomes-Rootsis, aga sügavamal. Seni aga pole Eesti aluskorra potentsiaali piisavalt uuritud,“ rääkis Michal.
