Kuumtaastamise remix-meetod on Eesti teedeehituses vajalik

Kuumtaastamise remix’i teemade ring on tänapäeval aktuaalne mitmel põhjusel. Põhjamaades kõrgelt hinnatud kuumtaastustehnoloogia on paljastunud kui remondimeetod, millega kaasneb märkimisväärne keskkonnajalajälg. Murelikult nenditakse, et lähitulevikus võib selle kasutamise osakaal CO2 tasandil kalduda traditsioonilise freesimise ja uue katte paigaldamise poole, eriti arvestades keskkonnadeklaratsiooni EPD (Environmental Product Declaration) perspektiivi.

Arvestades väheseid riiklikke finantseerimisvahendeid lähiaastatel Eesti teedeehitusse ja seda, et Eesti erineb Põhjamaadest selle poolest, et peaaegu kõik kulumiskihi materjalid imporditakse meile, võiks Eestis kuumtaastamine olla endiselt asjakohane. See tuleneb asjaolust, et Eesti asfaldi tootmise arvutuslikud CO₂ emissioonid on lähtematerjalide transpordi komponendi suurest osakaalust tulenevalt tõenäoliselt märkimisväärselt kõrgemad võrreldes Põhjamaadega.

Kuumtaastamise remix-meetod hõlmab minimaalses koguses uue asfaltsegu lisamist, kuna peamine protseduur keskendub eelkõige vana katte üleskuumutamisele, eemaldamisele ja koos uue asfaldiga kohapeal kokku segatuna tagasipanekule. Uut asfalti lisatakse vaid kulunud rattaroopa mahu ulatuses ja tavaliselt on värsket asfaltsegu tarvis umbes 20–30 kg/m², mida on võrreldes tavapärase asfaltkatte laotamisega ligi viis korda vähem. Vajadusel võib freesitud vanale asfaldile lisada elavdavaid kemikaale aastate jooksul hapraks muutunud sideaine elustamiseks ja taastatud katte kasuliku ea pikendamiseks. Seetõttu on kuumtaastamise ruutmeeter tellijale märgatavalt ökonoomsem ja remix-tehnoloogiaga taastatud katte kvaliteet täielikult võrreldav värske asfaltkatte paigaldamisega. See mitte üksnes ei vähenda kulusid, vaid võimaldab ka kiiremat remonti, mis on oluline nii liiklusohutuse kui ka üldise liikluse sujuvuse seisukohast.

Kui arvestada Põhjamaades toimuvat kuumtaastamise tehnoloogia taandumist CO₂ heitmete tõttu, võiks Eesti riigihangetel tekkida Põhjamaade remix-tehnoloogia pakkujate vahel tugev konkurents, mille tulemusena võib ühikuhind riigihangetel veelgi odavamaks muutuda. Ka kõikidel praegustel Eesti kuumtaastamise hangetel on kasutatud Põhjamaadest toodud seadmeid, kuivõrd Eestis vastav masinapark suhteliselt heitliku riigitellimuse tõttu veel puudub. Seega võiks Eesti teedevõrk renoveerida vähemate finantsvahenditega märkimisväärsemal hulgal teekatteid ning samal ajal suureneks tööde maht, mille kulubaas sisaldab peamiselt töö tegemise kulusid ning puudub tavapärane materjalide maksumuse suur osakaal.

P.P. Ehitusjärelevalve OÜ on pika edulugudel põhineva ajalooga inseneriteenuse pakkuja ning vastutanud paljude aastate jooksul muu hulgas ka erinevate kuumtaastamise tehnoloogiatega objektide omanikujärelevalve eest. Saadud kogemus on andnud neile kindla veendumuse, et Eesti taristusektori ettevõtted on saavutanud märkimisväärse praktilise oskuse, et uuendada teekatteid kuumtaastamise meetodil. Paremas seisukorras katted ja teedevõrk on olulised alused majanduse elavnemisele ja Eesti konkurentsivõimele tervikuna.

Võib järeldada, et kuumtaastamise remix-tehnoloogial võiks olla tõhus panus Eesti teede infrastruktuuri. Näiteks Riigikontrolli 2022. aasta septembri audit tõi välja, et väheneva rahastuse juures ei suudeta riigi tasemel täita ka minimaalseid riigiteede säilitamise ega arendamise eesmärke, mis mõjutab riigi majandust ning liiklejate ohutust. Seega on riigil väljakutse, kuidas vältida teedevõrgu hävimist alarahastamise tõttu.

Keerulistes olukordades on vaja püsima jäämiseks kohaneda ja kui riigi rahastus Eesti teedesse ning eriti katete säilitamisse ja arendamisse kukub lähiaastatel mitmekordselt, siis remix-meetod võiks olla üks alternatiive, mis annaks sektoris tööd ning võimaldaks suuremal määral vähemate vahenditega teid mingil ajaperioodil paremas korras hoida.