Jaanuari hinnatõusule andis hoogu käibemaksu kergitamine

Jaanuari 1,3% tarbijahinnatõus oli kuises võrdluses viimase üheksa kuu kiireim.

Viimati nägime sellest kiiremat hindade kasvu möödunud aasta aprillis, kui lõppesid energiatoetused, tõdes Swedbanki peaökonomist Tõnu Metsina.

Jaanuaris kergitas tavapärasest rohkem hindu tõenäoliselt käibemaksu tõus. Ka elektrihind oli jaanuaris oluliselt kõrgem kui aasta tagasi. Samas vähendab elektri turuhinna tõusu mõju fikseeritud elektrihinda kasutavate majapidamiste suur osakaal (suurima energiamüüja, Eesti Energia klientidest ligi kaks kolmandikku kasutavad fikseeritud hinnaga pakette).

„Teisalt hoidsid energiatoetused eelmise aasta algul majapidamiste jaoks elektrihinna võrdlusbaasina madalamal. Kuigi lõppes tasuta maakondlik bussitransport, oli sel ilmselt tagasihoidlik mõju üldisele inflatsioonile,“ rääkis ökonomist. Täpsema hinnapildi saamiseks tuleb ära oodata järgmisel nädalal avaldatava tarbijahinnaindeksi andmed.

Möödunud aasta viimase kaheksa kuuga hinnatase Eestis keskmiselt ei muutunud ja viimase poole aastaga need isegi veidi langesid. Aastases võrdluses tõusid harmoneeritud tarbijahinnad jaanuaris 5% ja selle aasta keskmiseks hinnakasvuks peaks tulema meie hinnangul 3,7%.

Ligikaudu pool hinnatõusust tuleb maksutõusudest, hindas ökonomist. Kuigi keskmise palga kasv aeglustub, ületab see inflatsiooni, mis omakorda parandab majapidamiste ostujõudu. „Madalama sissetulekuga inimestel aitab ostujõudu suurendada muuhulgas 13% alampalga tõus, mis mõjutab ka sellest kõrgemaid palgatasemeid, ning 11% pensionide kergitamine. Kuigi reaalpalk suureneb juba möödunud aasta keskelt, on selle mõju veel tagasihoidlik ning samuti hoiab majapidamiste tarbimise kasvu tagasi üha halvenev kindlustunne. Nõrk nõudlus peaks soodustama hinnakasvu pidurdumist.“

Eesti jaanuarikuine hinnakasv oli euroala kiireim

Mertsina sõnul kasvasid euroala riikide võrdluses hinnad Eestis nii kuises kui ka aastases võrdluses kõige kiiremini. Näiteks Lätis ja Leedus tõusid hinnad aastases võrdluses vaid 1% ja kuises võrdluses vastavalt 0,7% ja 0,1%. Soomes olid hinnad aga aastatagusega võrreldes vaid 0,7% kõrgemad. Euroalal tõusid hinnad keskmiselt aastases võrdluses 2,8%. „See oli küll Bloombergi ökonomistide oodatust veidi kiirem, kuid samas vähenesid hinnad detsembriga võrreldes 0,4%. Alusinflatsioon, millest on toidu- ja energiahinnad välja arvatud, vähenes kuises võrdluses lausa 0,9% ning suurenes aastases võrdluses 3,3%,“ lisas ökonomist.

Mertsina tõdemusel võttis turg tänase euroala inflatsiooni uudise vastu rahulikult ja ootab suure tõenäosusega Euroopa Keskpangalt intressimäärade esimest langetamist juba aprillis. „See on ka meie praegune prognoos. Kuigi keskpanga kuu tagasi avaldatud prognoosi järgi jõuab euroala inflatsioon eesmärgiks seatud 2% juurde alles järgmise aasta keskpaigas, liigub hinnakasv tegelikult allapoole kiiremini. Meie hinnangul võib euroala inflatsioon jõuda 2% juurde või isegi alla selle juba käesoleva aasta teises kvartalis ja alusinflatsioon kvartal hiljem. Pealegi ei ole mõistlik oodata intressimäärade langetamisega seni, kuniks 2% inflatsioon juba käes on,“ põhjendas Mertsina.