Euroopa kontrollikoda hoiatab: biokütused ei ole alati keskkonnasõbralikud
(81)
Euroopa kontrollikoja aruanne hoiatab, et kuigi Euroopa Liit (EL) on investeerinud 430 miljonit eurot biokütuste arendamisse, ei ole need endiselt konkurentsivõimelised ega ka alati keskkonnasõbralikud.
Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus ütles eriaruannet selgitades, et biokütuste puhul näeb Euroopa kontrollikoda Euroopa Liidu tasandil kolme peamist probleemi: vähene keskkonnasõbralikkus, biomassi kättesaadavus ja suured tootmiskulud. Samuti puudub Euroopa Liidul pikaajaline terviklik kava biokütuste kasutamise tuleviku kohta.
„Euroopa Komisjon eeldas, et biokütused suurendavad energiasõltumatust, aga tegelikkuses on sõltuvus teistest riikidest kasvanud, näitena võib tuua kasutatud toiduõli sissetoomise Hiinast ja Malaisiast. Biokütuste sektor konkureerib tooraine pärast teiste, eelkõige toiduainesektori, aga ka kosmeetika-, farmaatsia- ja bioplastisektoriga. Võrreldes fossiilkütustega, ei ole biokütused oma kallima hinna tõttu muutunud ka majanduslikult elujõuliseks,“ rääkis Pentus-Rosimannus.
Keskkonnakasu hinnatakse üle
Eriaruandes tuuakse välja, et biokütustest saadavat keskkonnakasu hinnatakse sageli üle. Biokütuseid toodetakse tihti toorainetest, mille kasvatamine tähendab metsade maha võtmist või toidu tootmiseks mõeldud põllumaaga konkureerimist. See tõstatab eetilise küsimuse, kas prioriteet on toit või kütus.
Keit Pentus-Rosimannuse sõnul puudub EL-il biokütuste pikaajaline kava. „Euroopa Liidu biokütuste poliitikat ja prioriteete on tihti muudetud. Selline tuulisus juhtimises mõjutab investorite otsuseid valdkonda raha paigutada,“ nentis Pentus-Rosimannus. Aastate jooksul on muutunud ka poliitika kontekst: „Suur panus elektriautodele ja plaan lõpetada 2035. aastaks uue bensiini- ja diiselmootoriga autode müük võib tähendada, et biokütustel ei olegi EL-i maanteetranspordis suurt tulevikku.“
Oodatust aeglasem areng
Nende põhjuste koosmõjul on täiustatud biokütuste kasutuselevõtt oodatust aeglasem. Kõik EL-i riigid kehtestasid kütusetarnijatele kohustuslikud eesmärgid tagamaks, et taastuvenergia osakaal maantee- ja raudteetranspordis oleks 2020. aastaks vähemalt 10% ja 2030. aastaks 14%.
Seitse riiki (Rootsi, Luksemburg, Eesti, Soome, Madalmaad, Malta, Sloveenia) saavutasid oma 10% eesmärgi ainuüksi biokütuste abil. Enamik EL-i riike (sealhulgas Kreeka, Poola, Rumeenia, Prantsusmaa ja Hispaania) 2020. aastaks seatud eesmärke aga ei saavutanud.
