SEB projektijuht: säästmine ei tähenda kõigest loobumist
(6)![Raha kogumine ei tohiks olla vaevaline teekond, mille käigus loobutakse kõigest meeldivast.](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/7bac6b95-fae5-428a-b8a0-9acb183f49d6.jpg?noup&w=1200&h=711)
Tihti seostatakse raha kogumist ülikitsa eelarve, miinimumstandarditele vastava elamise ning vaid tatra söömisega. Kui iga viimnegi sent suunata säästudeks, siis võib elu muutuda üksluiseks ja rõõmutuks. SEB eraklientide segmendi projektijuhi Victoria Tkatši sõnul peitub rahatarkus tegelikult hoopis tasakaalus ja jätkusuutlikkuses.
Raha kogumist ei peaks seostama kitsa eelarve, minimaalse elukvaliteedi ja üksluise toidulauaga. „Elu ei peaks olema vaid üksluine ja rõõmutu. Tasakaal võimaldab nautida erakordseid elamusi, tehes samal ajal teadlikke otsuseid rahalise heaolu suunas. Säästmine peaks olema pigem harjumus, mitte piirang, mis muudab elu üheülbaliseks,“ rõhutas SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš.
Noored räägivad sotsiaalmeedias rahaasjadest avalikult
„Viimasel ajal kogub populaarsust rahakogumistrend loud budgeting ehk paljud noored jagavad sotsiaalmeedias oma viise raha säästmiseks. Jagatakse pilte säästueelarvete koostamisest, eelarvet järgivatest ostukorvidest ja edulugusid suurte kulutuste vältimisel. Ehkki mõned sotsiaalmeedias jagatavad nipid võivad olla väga kasulikud, leidub ka neid, kes kalduvad oma nõuannetega äärmustesse, väites näiteks, et ei plaani enam oma sõpradega koos aega veeta, sest sellele kulub raha,“ kirjeldas viimase aja trende SEB eraklientide segmendi projektijuht.
„Loud budgeting toob esile, et rahaasjadest avalikult rääkimine ja jagamine on motiveeriv ning pakub inspiratsiooni teistele, kes soovivad oma finantsolukorda parandada. Sealjuures tuleks aga meeles pidada, et raha kogumine ei tohiks olla vaevaline teekond, mille käigus loobutakse kõigest meeldivast, sest see ei ole kuigi jätkusuutlik,“ rõhutas Tkatš.
Tkatš usub, et finantsreeglite eesmärk peaks olema inimest aidata, mitte mingit kindlat malli peale suruda. „Kui jälgida oma tulusid, teha teadlikke otsuseid ning seejuures igakuiselt pisut raha kõrvale panna, siis on juba väga hästi – raha kogumist võib alustada ka väiksete summadega,“ nentis ta.
50-30-20 reeglist piisab
„Hea viis oma eelarve planeerimiseks on kasutada 50-30-20 reeglit, kus 50% sissetulekutest kulub igapäevastele vajadustele, nagu eluasemekulud ning toit, 30% asjadele, mida väga soovid, ning 20% säästudeks ja investeeringuteks,“ selgitas Tkatš.
Tkatši sõnul aitab 50-30-20 reegel säilitada tasakaalu, kus on ruumi nii igapäevaseks mugavuseks kui ka tuleviku kindlustamiseks. „Liigne piiramine võib viia stressi ning isegi motivatsioonipuuduseni, mis omakorda võib ohtu seada rahalise toimetuleku pikemas vaates,“ selgitas Tkatš.