Mertsina: töötleva tööstuse langus taandub

Suurima kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse tootmismahu langus eelmise aasta viimastel kuudel taandus, vähenedes aastases võrdluses ligi 2%. Kuises võrdluses suurenes tootmismaht juba teist kuud järjest, kusjuures detsembris oli see kasv ligi 6%. Sellise tugeva kuise kasvu taga oli peamiselt toiduainete, laevade, puittoodete ja elektroonikatoodete tootmise suurenemine.

Kuigi laevade toomine on väike tegevusala, oli selle tootmismahu kasv aasta viimasel kuul erakordselt tugev. Kahekuuline tootmismahtude suurenemine toob töötleva tööstuse langusest väljumise varem prognoositust ettepoole. Sellegipoolest on selle majandusharu paljude tegevusalade, eriti just puidu- ja keemiatööstuste, ehitusmaterjalide ning masinate ja seadmete tootmise languse mõju majandusharule jätkuvalt suur.

Pea kolmveerandi ettevõtete majandustegevust piirab vähene nõudlus

Eelmisel aastal vähenes töötleva tööstuse tootmismaht 10%, mis oli Euroopa Liidu (EL) riikidest kõige nõrgem tulemus. Ka 2022. aasta langusega jäime viimaseks, samuti oli kolme viimase aasta (2021–2023) tulemus EL-i nõrgim. Enim mõjutas eelmise aasta kukkumist esialgsete arvestuste järgi puittoodete, ehitusmaterjalide ning metalltoodete tootmismahtude vähenemine. Puittoodete tootmismahtude langus andis ligi kolmandiku ja nimetatud kolm tegevusala kokku ligi poole töötleva tööstuse tootmismahu vähenemisest. Need on teatavasti tegevusalad, mille toodangut kasutatakse peamiselt ehituses, mis on intressimäärade tõusu ja nõudluse langusega suurema löögi saanud.

Kuigi töötlev tööstus annab 15% Eestis loodud kogulisandväärtusest, on selle mõju kaupade ekspordi ja kohaliku tarneahela kaudu oluliselt suurem. Töötleva tööstuse tootmismahu langus on küll taandumas, kuid veel ei saa prognoosida sise- ja välisnõudluse kiiret paranemist. Jätkuvalt on tööstusettevõtete ekspordiootused lähikuudeks väga pessimistlikud ning ligi kolmveerandi ettevõtete majandustegevust piirab ebapiisav nõudlus.

Ettevõtted vajavad suuremaid investeeringuid

Lähikuudel peaks nõudlus küll veel nõrgaks jääma, kuid sel aastal on siiski oodata selle paranemist. Euroala töötleva tööstuse ostujuhtide indeks näitab selle majandusharu languse taandumist. ELI-i läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist. Inflatsiooni aeglustumine ning koos sellega reaalpalga kasv ja majapidamiste ostujõu paranemine peaksid hakkama tasapisi nõudlust suurendama. Intressimäärad küll langevad, kuid need peaksid majandusele kindlamalt tuge pakkuma alles mõne aja pärast. Järgmisel aastal ootame kaubanduspartnerite majanduskasvu ja nõudluse paranemise jätkumist.

Nõudluse paranemisel võib Eesti tööstusettevõtete tootmismahtude kasvu pidurdada aga kahanenud konkurentsivõime. Seepärast on riigil oluline tagada ettevõtetele ettearvatav ja soodne majanduskeskkond ja maksupoliitika. Ettevõtted vajavad suuremaid investeeringuid oma tootmise efektiivsemaks muutmiseks ja konkurentsivõime parandamiseks, samuti selleks, et muuta oma tootmine keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks.