Prokurör Mats Ljungqvist sõnas, et eeluurimine oli süsteemne ja põhjalik, muu hulgas analüüsiti laevade liikumisi ja kuulati inimesi üle. „Selle tõttu saame praegu väita, et Rootsil puudub jurisdiktsioon asja edasi uurida,“ lisas ta.

Nimelt oli eeluurimise eesmärk saada aru, kas võimaliku sabotaažiga olid seotud Rootsi kodanikud ja selle planeerimiseks kasutati Rootsi territooriumi, kahjustades Rootsi riigi huve või julgeolekut.

Eeluurimise käigus ei leitud aga midagi, mis viidanuks Rootsi kodanike osalemisele.

Ljungqvist lisas, et uurimist jätkavad Saksamaa ja Taani, kuid ta ei saanud rohkem kommenteerida.

2022. aasta septembri lõpus avastati Läänemeres Taani Bornholmi saare lähistel merepõhjas toimunud plahvatuste tagajärjel gaasitorustikus Nord Stream 1 ja 2 neli ohtlikku leket. Peamine teooria on olnud, et plahvatused põhjustas sabotaaž. Lääs on süüdistanud Venemaad, Venemaa omakorda lääneriike. Vahepeal on selles kahtlustatud ka ukrainlasi.

Nord Streami gaasilekete asukohad 2022. aasta septembris: