Jaanuari inflatsiooni taga oli suuresti käibemaksu tõstmine. Kaupmehed kergitasid hindu maksutõusust rohkemgi

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris eelmise kuuga 1,4 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes ulatus hinnakasv 4,7 protsendini. Euroalal ulatus hindade tõus esialgsel hinnangul jaanuaris 2,8 protsendini.

Aasta alguses aset leidnud maksumeetmed tõid oodatult kaasa aastase inflatsiooni kiirenemise. Hinnates kaubagruppide kuist hinnamuutust, siis võib tõdeda, et 20 protsendise maksumääraga kaupadele ja teenustele lisati käibemaksumäära tõus hindadesse kogu ulatuses. Osades kaubagruppides, kus on jaemüük näidanud suuremat langust ning üldpilti moonutavad hooajalised allahindlused (nt riided ja jalatsid, majapidamiskaubad), on kõrgema maksumäära ülekandumise mõju keerulisem hinnata ning see võib toimuda mõningase nihkega. Teise meetmena kergitas jaanuaris hindu kõrgem alkoholiaktsiis.

Kui möödunud aasta teisel poolel olid toiduhinnad alanenud sisendhindade toel languses, siis jaanuaris kallines toit kuuga koguni kolm protsenti. See tähendab, et kaupmehed on toidu hindu käibemaksumäära tõusust rohkemgi kergitanud.

Kuigi gaasi- ja ahjukütte hinnad langesid, kergitas energiahindu jaanuaris elektri kaheksaprotsendiline kallinemine. Ilmselt on selle taga aasta alguse külmalainest tingitud börsipakettide hinnatõus. Möödunud aastal hoidis elektrihinnaindeksit vähekõikuvana suhteliselt suure kaaluga universaalteenus, mille kaal aga sellest aastast enam olulist mõju ei oma, muutes seeläbi elektri börsihinnal põhinevate pakettide mõju elektrihinnaindeksile suuremaks.

Inflatsiooni aeglustumist võib oodata alates aprillist, mil aastataguste energialeevendusmeetmete mõju taandub.