Riik asub välja töötama ühtset ühistranspordiplatvormi. Prototüübile kulutatakse üle 800 000 euro

Eestis puudub ühtne ühistranspordi planeerimise platvorm, mis aitaks reisijatel mugavalt oma teekonda planeerida ühest punktist teise ning osta kõik teekonnaks vajalikud piletid ühest keskkonnast. Riik asub välja töötama prototüüpi, mis võimaldaks reisijatel seda teha ühel teenuseplatvormil.

„Reisijatel ei ole praegu mugavat ühtset süsteemi, mille kaudu oma teekonda planeerida, kasutades ühistransporti ja alternatiivseid liikumisviise. See on üks põhjus, miks kiputakse pigem liikuma isikliku sõiduautoga, sest nii on lihtsam,“ ütles transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonna juhataja Johann Peetre. „Selle probleemi lahendamiseks toetab riik prototüübi loomist, mille alusel erasektor saab luua toimiva keskkonna, kus erinevad transporditeenuse pakkujad saaksid mugavalt oma teenuseid müüa,“ lisas ta.

MaaS X-tee projektiga loob riik standardiseeritud sõidupäringuid vahendava ja liikuvusteenuseid ning sõiduõiguse ostmist ühendava teenuseplatvormi prototüübi. Seega luuakse standardiseeritud X-tee andmevahetuskiht, mida eraturul tegutsevad MaaS-i operaatorid saaksid kasutada. Hea näide on Helsingi ühistranspordisüsteemi platvorm, mille kaudu saab planeerida teekonda ja kohe osta ka kõik erinevad vajalikud piletid.

Kõik piletid ühest kohast

Vajadus süsteemi järgi on suur, sest praegu on erinevatel transpordiliikidel (ühistransport, parvlaevad, rongid, auto lühirent jne) igal oma broneerimis- ja piletimüügikanalid ning nende rakendusliidesed (API-d) ei ühildu. Samuti puudub tsentraliseeritud viis erinevate API-de omavaheliseks ühendamiseks.

MaaS X-tee on turvalise andmevahetusega vahekiht, mis ühendab endas kõiki ühistranspordi ja liikuvusteenuse pakkujaid (buss, rong, takso, autorent, elektritõukeratas jne), võimaldades turule uut laadi teenuse tulekut, kus kogu teekonnaks vajaminevad teenused on leitavad ühest kohast ning sõiduõigused saab soetada ühe tehinguna.

Prototüübi arendus toimub moodulitena, kus protsessi käigus testitakse iga mooduli toimivust koos osalistega, et veenduda selle sobivuses. Vajaduse korral korrigeeritakse lahendust enne järgmise mooduli arendamist. 

Projekti rahastatakse riigikantselei innofondist, see kestab 18 kuud ning maksab 840 000 eurot. Projektis osalevad transpordiamet, kliimaministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium.