Võlgnikke ei tohi enam ahistada. Riik karmistab kontrolli inkassofirmade tegevuse üle

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu, mille eesmärk on reguleerida inkassofirmade ja nendega seotud isikute, nn võlgade ülesostmise finantseerijate, tegevust.

„Laenu, järelmaksu või liisingu tasumisega hätta jäädes on alati parim lahendus proovida laenuandjaga kokkuleppele jõuda, olgu selleks siis tähtaja pikendamine või intressi langetamine. See on laenuvõtjale alati soodsam variant kui inkassoni jõudmine. Siiski jõuavad paljud võlgnevused inkassode kätte. Nüüd tagatakse see, et inkassode tegevus muutub läbipaistvamaks ja võlgnikke ülemäära ei survestata,“ sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

Inkassofirmadele kaasnevad võlgniku teavitamise kohustused. „Võlgnikule tuleb võimalikult selgelt ja lihtsalt anda infot selle kohta, mida täpselt temalt sisse nõutakse ja kui suur on tema võlgnevus nii võla enda kui intresside osas, lisaks tuleb anda ka selge info selle kohta, kuidas esitatud nõuet vaidlustada. Sellega loome võlgnikule paremad võimalused oma huvide eest seista,“ selgitas finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.

Statistika kohaselt jäävad paljud tarbijad jätkuvalt võlgnevustesse ja seda just väikelaenudega, mida väljastavad kiirlaenufirmad. Näiteks riigikontrolli mullu juunis avaldatud raporti kohaselt jääb sisuliselt iga neljas kiirlaenufirma klient oma laenu tasumisega hätta. Finantsinspektsiooni statistika kohasel on tarbijatel umbes 49 000 lepingut, mille tasumisega ollakse viivituses. Paljud viivituses olevad laenud müüakse aga edasi ehk loovutatakse inkassofirmadele.

Eelnõuga võetakse inkassofirmade tegevus selge kontrolli alla.

Seadus ei kehti kõigile inkassofirmadele

Eestis tegelevad inkassofirmad erinevat liiki võlgade sissenõudmisega ja/või ka nende võlanõuete ülesostmisega. Oluline on silmas pidada, et eelnõu reguleerimisalasse ei kuulu kõik inkassofirmad, vaid üksnes need, kes tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Muu hulgas kohaldub eelnõu peale tarbijakrediidi ka ettevõtjatele antud pangalaenudest tekkinud võlgnevustega seotud tegevustele. Seepärast piiritleb nii eelnõu pealkiri kui ka eelnõu sisu inkassofirmad ning nendega seotud isikud krediidiinkassodena.

Teadaolevalt tegelevad aga enamik Eestis asutatud ja tegutsevad inkassofirmad krediidilepingutest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega ja seega võiks eeldada, et seadus hakkab edaspidi kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust. Siiski, kui mõni inkassofirma tegeleb näiteks üksnes trahvide või elatisvõlgnevuste sissenõudmisega, siis eelnõu sellise inkassofirma suhtes ei kohaldu. Hinnanguliselt kohalduks eelnõu ca 7–8-le Eestis tegutsevale inkassofirmale.

Juht ei tohi olla varem liigkasuvõtmisega tegelenud

Eelnõu kohaselt tuleb inkassofirmadel taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba, samuti antakse finantsinspektsioonile volitus teha järelevalvet krediidiinkassode üle, sh erinevad sanktsioneerimisvõimalused (alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni). Nähakse ette minimaalne kapitalinõue 25 000 eurot ja eraldi reeglid, kuidas krediidiinkasso peab n-ö võlglastelt laekunud vahendeid hoidma.

Samuti nähakse ette usaldusväärsuse nõuded krediidiinkassode juhtidele ja omanikele, näiteks nõue, et krediidiinkasso juhiks ei saa olla isik, kes on varem tegelenud liigkasuvõtmisega.

Võlgnikke ei tohi ahistada

Nähakse ette tegevus- ja organisatoorsed nõuded tegutsemisele, sh nõuded võlgnevustega seotud toimikute pidamisele, krediidiinkasso sisekontrollile ja sise-eeskirjadele. Samuti asjakohased suhtlemise nõuded võlgnikega, sh teabe andmise kohustused, samuti kohustus ette näha, kuidas saab esitada kaebusi krediidiinkassole. Eelnõu kohaselt sätestatakse, et krediidiinkasso ei või kuidagi võlgnikke ahistada ega lubamatult mõjutada, samuti peab inkasso austama ja kaitsma võlgnike eraelu puutumatust.

Nähakse ette ka Eesti asutatud krediidiinkasso tegutsemise alused teistes riikides ja teistes riikides asutatud krediidiinkassode tegutsemise alused Eestis.

Inkassosse pöördumine peaks olema viimane lahendus

Krediidiinkassode kõrval reguleerib eelnõu ka muid subjekte ja eelnõuga nähakse ette nõuded isikutele, kes finantseerivad võlgade ülesostmist, st juhul kui krediidiinkasso ise võlgnevusi üles ei osta, eelkõige nähakse sellisel juhul ette finantsinspektsiooni informeerimiskohustus.

Samuti nähakse ette kohustused pankadele ja teistele krediidiandjatele, sealhulgas kiirlaenufirmadele, kaaluda tarbijast võlgnikule laenu ümberkujundamise võimaluse pakkumist enne kohtu- või täitemenetluse alustamist. Näiteks võiks kaaluda maksepuhkuse andmist, tagasimakse tasumise täielikuks või osaliseks edasilükkamiseks teatud ajavahemikuks jms.

Seadus jõustub 1. aprillil 2024. Praegu krediiditurul inkassona tegutsevad äriühingud, kes soovivad pärast seaduse jõustumist jätkata oma tegevust, peavad finantsinspektsiooni vastavasisulise tegevusloa saama hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks.