Kaja Kallas: me vingume ennast vaeseks

Peaminister Kaja Kallas leiab, et eestlased on regiooni suurimad vingujad ja see võimendab muu hulgas riigi majanduslangust.

„Väga paljudel sektoritel ei lähe halvasti. On faktoreid, mis on punases ja murettekitavad, aga on ka ettevõtteid, mis on positiivses,“ märgib Kallas Äripäeva raadiosaates „Globaalne pilk“.

Selles, et Eesti majanduslangus on Euroopa suurim, mängib tema sõnul rolli ka eestlaste kalduvus kõvasti kurta. „Üks ettevõtja ütles väga hästi, et me vingume ennast vaeseks. Katsuks sellest hoiduda,“ ütles Kallas.

Loe lähemalt Äripäevast.

Eesti majandus on juba mitmendat kvartalit järjest languses. Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul oli kolmanda kvartali SKT (sisemajanduse kogutoodang) 2,5-protsendine vähenemine üsna ootuspärane. Olulisemgi on aga see, et vähemalt esialgse hinnangu järgi peatus langus kvartali võrdluses. Kuigi Eesti majanduse langus on tasapisi taandumas, on esimese kolme kvartaliga jäänud selle maht möödunud aasta sama ajaga võrreldes ligi 3% võrra väiksemaks.

Töötleva tööstuse tootmismahu, ekspordimahu ja jaekaubanduse müügimahu langused on stabiliseerunud. Samuti on aeglustunud SKT arvestusse kuuluvate tootemaksude (käibemaksu ja aktsiiside) inflatsiooniga kohandatud laekumise vähenemine. Samas, energia tootmismaht, mis selle aasta esimesel poolel andis ligi poole SKT langusest, väheneb endiselt väga kiiresti. Samuti halveneb majanduse üldine kindlustunne. Mertsina selgitas, et kui teenuste sektoris, sealhulgas jaekaubanduses, on kindlustunde halvenemine jäänud madalale tasemele peatuma, nõrgeneb tööstussektori ja ehituse kindlustunne edasi.

Kuigi palgakasv on tugev ja reaalpalk pöördus eelmise aasta keskel tõusule, ei ole Mertsina hinnangul majapidamiste kindlustunne veel paranenud. Üha enam kardetakse tööpuuduse suurenemist ja koos sellega on suurenenud inimestel hirm oma finantsolukorra halvenemise pärast. Sellise ebakindluse juures ei maksa lähiajal tarbimise kasvu oodata. Eesti inimeste ebakindlus eesoleval aastal oma rahaasjade pärast on erakordselt kehv. Kui Lätis ja Leedus see eelmisel aastal paranes, siis Eestis pöördus hirm oma rahaasjade pärast kevadel hoopis langusesse. Samuti on see näitaja ka oluliselt nõrgem kui Soomes, Rootsis ja Saksamaal.