Ettevõtjad ootavad riigilt sisserände kvoodi muutmist. „Praegu on lähenemine, et hoiduge vingumisest ja olge innovatiivsed“

Ettevõtjad on mures sisserändele kehtestatud kvoodi tõttu, sest seetõttu võivad jääda mitmed spetsialistid palkamata. Kvoodi muutmisel võib aga olla drastiline mõju Eesti majandusele.

Tööandjate Keskliidu juhataja Arto Aasa sõnul vajab iga sektor täna välismaist tööjõudu, kirjutas sel nädalal ERR. Üle tuleks palganõuded üle vaadata ja kaaluda võiks ka välistööjõu kvoodi kaotamist. Aas leiab, et kvoot võiks olla kolm kuni neli korda suurem, näiteks 5000 inimest aastas. „Vaatame, kas see kvoot tuleks täis, see võiks optimaalne samm olla,“ sõnas Aas.

Ametiühingute poliitikasekretär Jaan-Henrik Toomel ütles sel nädalal ERRile, et ajale jalgu jäänud kvoodisüsteem ei peegelda välistöötajate tegelikku arvu, sest sellest minnakse renditööjõudu kasutades mööda. Toomeli sõnul peaks taolist sahkerdamist vähem olema, sest vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kvoodinumber ei oma erilist tähtsust selles osas kui palju meil võõrtööjõudu on. Samuti võiks olla aluseks, et standardid on samad nii väljast tulevale tööjõule kui ka kohalikule ehk sama töö eest peaks maksma sama palka. „Kui hakkame tooma sisse lõputult tööjõudu selle pärast, et oma tööjõud näib meile kallis, siis riigi areng ei ole selline nagu me tahaks,“ rääkis Toomel.