Mullu teenis Coop Pank kokku 39,2 miljonit eurot puhaskasumit, mida oli 92,6% rohkem kui 2022. aastal. Panga kulu-tulu suhe langes aastaga 50% pealt 41% tasemele ja omakapitali tootlus kasvas 16,8% pealt 23% tasemele.

„Vaatamata üldisele majanduslangusele jätkasime kasvustrateegia elluviimist ning võtsime ka selles keskkonnas maksimumi. Kõige paremini ilmestab seda järgmine fakt: kui laenuturg tervikuna kasvas Eestis 2023. aastal 6%, siis Coop Panga laenuportfell kasvas 15% ehk 2,5 korda turust kiiremini,“ lausus Coop Panga juht Margus Rink tulemusi kommenteerides.

Rink lisas, et kõrgete intresside keskkonnal oli panga tulemustele mitmene mõju. Negatiivsest aspektist pärssis see uut laenunõudlust ning ärimahtude kasvu, enim just äriklientide finantseerimisel. Positiivse poole pealt kasvatasid kõrged intressid oluliselt panga intressitulud. Samuti kasvasid kordades klientidele makstavad intressikulud, viies panga finantseerimiskulu 2,4%-ni (2022. aastal 0,7%).

„Mõneti üllatusena ei halvenenud selles keskkonnas laenuportfelli kvaliteet. Küll aga tegime negatiivset makroperspektiivi arvestades täiendavaid provisjone võimalike tulevaste laenukahjumite katmiseks,“ sõnas Rink. Võimalike laenukahjumite katteks moodustati 2023. aastal 6,3 miljonit eurot provisjone, mida oli kasvanud laenuportfellist ja majanduskeskkonna muutusest tingituna 20% enam kui aasta varem.

Neljanda kvartali kasumlikkust mõjutas sh erakorraline allahindlus seoses Läti kinnisvaraobjektiga summas 1,8 miljonit eurot. „Oleme ausad, ega kinnisvarakonjuktuur pole hea,“ kommenteeris Coop Panga finantsjuht Paavo Truu allahindlust.

Coop Pank maksis 2023. aastal 14,4 miljonit eurot makse (2022. aastal 9,2 miljonit eurot; kasv aastaga +64%) sh 4,6 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu (2022. aastal 1,9 miljonit eurot, kasv 2,4 korda), ülejäänud summas eelkõige erinevad tööjõuga seotud maksud.

Hoiused napilt kasvasid, laenuportfell vähenes

Neljandas kvartalis kasvas panga klientide arv 7300 kliendi võrra, neist 6600 olid erakliendid ja 700 ärikliendid. Aasta lõpu seisuga oli Coop Pangal 182 000 igapäevapanganduse klienti. Aastaga kasvas Coop Panga klientide arv 36 000 võrra ehk 24% ja ulatus aasta lõpuks 182 000-ni, neist 82 000 olid aktiivsed arveldajad. Tegu on arvuliselt suurima kliendiarvu kasvuga Coop Panga tegevusajaloos.

Hoiuste maht kasvas kvartaliga 15 miljoni euro võrra (+1%) ja ulatus aasta lõpuks 1,7 miljardi euroni. Kvartaliga langes nõudmiseni hoiuste maht 37 miljonit eurot ja tähtajaliste hoiuste maht kasvas 51 miljonit eurot. Terve aasta peale kasvasid tähtajalised hoiused 55% ja nõudmiseni hoiused vähenesid 31%. Panga hoiuste turuosa kasvas aastaga 5,5% pealt 6,0% peale.

Panga neto laenuportfell kahanes kvartaliga 3 miljoni euro võrra (-0,2%), jõudes aasta lõpuks 1,5 miljardi euroni. Ärilaenude maht vähenes kvartaliga 21 miljonit eurot ja tarbimisfinantseerimine 1 miljonit eurot. Kodulaenude maht kasvas 15 miljonit eurot ja liising 4 miljonit eurot.

Aastaga kasvas laenuportfell 190 miljoni euro võrra ehk 15%. Suurima panuse portfelli kasvu andsid kodulaenud ja ärilaenud, mis kasvasid vastavalt 94 miljonit eurot ehk 18% ja 63 miljonit eurot ehk 11%. Liisingu portfell kasvas 24 miljonit eurot ehk 18% ja tarbimisfinantseerimise portfell 10 miljonit eurot ehk 11%. Panga laenude turuosa kasvas aastaga 5,5% pealt 6,0% peale.

Coop Panga strateegiline eesmärk on kasvatada 2027. aasta alguseks turuosa Eestis 10%-ni ja laenuportfelli vähemalt 2 miljardi euroni. Eesmärgiks on, et iga kümnes eestimaalane arveldaks Coop Pangas – see tähendab vähemalt 150 000 arveldavat klienti. „Selle nimel pingutame lähiaastatel kõige enam,“ kinnitas Margus Rink.

Pank ei avaldanud, kui palju on kavas dividende maksta, kuid panga dividendipoliitika kohaselt on eesmärgiks maksta dividendideks koos sisalduva tulumaksuga 25% panga konsolideerimisgrupi aktsionäridele kuuluvast maksude eelsest aastakasumist. Mullu maksti dividendina välja 4,6 miljonit eurot ehk 4,5 senti aktsia kohta.