18. jaanuaril toimunud täiskogu istungil otsustasid Läti parlamendiliikmed esitada riigihangete seadusemuudatuse eelnõu eelarve- ja rahanduskomisjonile. Muudatus näeb ette, et nendel ettevõtetel, kes jätkavad koostööd Venemaaga ja Valgevenega, keelatakse osalemine riigi- ja munitsipaalhangetes.
Seaduseelnõu märkuses on öeldud, et vaatamata Venemaa jõhkrale pealetungile ja sõjale Ukrainas on Lätis endiselt ettevõtteid, kes teevad koostööd agressiivse riigiga. Sellist tegevust võib vaadelda kui Venemaa sõjalise agressiooni toetamist, leidsid Läti seaduseloojad.
Seaduseelnõu sissejuhatuses märgitakse, et Venemaaga ja Valgevenega jätkuvalt koostööd tegevate Läti ettevõtete impordi ja ekspordi kogumaht oli 2023. aastal üle 1,8 miljardi euro. Seaduseandjate sõnul tähendab see seda, et need ettevõtted rahastavad kaudselt Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas.
Parlamendiliikmete sõnul on muudatused vajalikud, et vältida ka ebaausa konkurentsi tingimusi. Ettevõtted, kes enam agressorriigiga koostööd ei tee, võivad selle tulemusena rahaliselt kannatada ning on seeläbi sunnitud konkureerima riigihangetel ettevõtetega, kes ei ole keeldunud koostööst agressorriikidega.
Läti parlamendi eelarve- ja rahanduskomisjonile esitati arutamiseks ka seaduseelnõu, mille eesmärk on keelata põllumajandustoodete tarnimine Venemaalt ja Valgevenest.
Selle seaduseelnõu eesmärk on takistada igasugust kaubandust Vene Föderatsiooniga. Niisamuti tehakse ettepanek laiendada keeldu Valgevenele. Seaduseelnõu algatajate sõnul teenivad need muudatused Läti põllumajandustootjaid ja ärimehi.
