Tõnu Mertsina: ekspordilangus on jätkuvalt suur, kuid nõudlus peaks tänavu veidi paranema

Eelmisel aastal vähenes Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades 17%. Ligikaudu pool langusest tuli mineraalsete õlide väljaveo vähenemisest. Seda omakorda mõjutas tugev hinnalangus.

Lisaks mineraalsetele õlidele soodustas tugevamat langust puittoodete ja mobiilsideseadmete ekspordi vähenemine. Need kolm kaubagruppi moodustasid Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemisest üle 80%. Samas oleks eksport vähenenud ka ilma nendeta, kusjuures see langus süvenes aasta teisel poolel.

Ligi veerand eelmise aasta ekspordilangusest tuli USA suunalt, kuhu veeti vähem peamiselt mobiilsideseadmeid. Suurema mõjuga oli veel ekspordi vähenemine Rootsi, Norrasse, Soome, Egiptusesse ja Hollandisse, kuid nende mõju oli USA kõrval tagasihoidlikum.

Ekspordilangus eelmise aasta viimasel kuul küll veidi suurenes, vähenedes aastases võrdluses 16%, kuid selle taga olid mõned ühekordsed mõjud. Languse sügavam osa oli maist kuni oktoobrini, mil Eesti päritolu kaupade eksport vähenes keskmiselt üle 20%. Kuigi langus näitab mõningast taandumist, on ekspordi selline tugev ja pikka aega kestnud vähenemine ikkagi murettekitav. Eesti päritolu kaupade väljavedu on kukkunud pidevalt juba alates 2022. aasta novembrist.

Eesti tööstusettevõtete lähikuude ekspordiootused on jätkuvalt pessimistlikud ega näita paranemist. Seda kinnitab ka tootmissisendite impordi suur langus. Kolmveerandi Eesti tööstusettevõtete majandustegevust piirab ebapiisav nõudlus, kusjuures see osakaal on meie lähiriikidega võrreldes oluliselt kõrgem.

Lähikuudel jääb välisnõudlus küll nõrgaks, kuid kogu aasta vaates peaks Eesti kaubanduspartnerite majanduste ja koos sellega nende impordi kasvud paranema. See peaks muutma tasapisi väliskeskkonna ekspordile soodsamaks. Küll aga muudavad meie ekspordisektori väljavaated raskemaks halvenenud konkurentsivõime ja välisturul riikide väga erinev ettevõtete subsideerimine.