Juukselõikus varasema kümne asemel 15 eurot. Ökonomist selgitab, mis on järsu hinnahüppe taga

Jaanuar üllatas väga suure tarbijahindade tõusuga – võrreldes detsembriga kasvasid hinnad 1,4 protsendi võrra.

Kuigi osalt olid hindade kallinemise taga maksutõusud (käibemaks ja aktsiis), tõstsid mõned kauplejad ja teenuseosutajad hindasid märkimisväärselt enam. Selle nähtuse nimi on menüükulu ehk hindu muudetakse harva, korraga palju ja arvestatakse juba toimunud kulusid ning tegutsetakse ettevaatavalt.

Juukselõikus kallines 50 protsenti

Värske statistika raames jagas üks tuttav minuga head ja elulist näidet, mis hinnamuutust ilmestab – varem, sh veel kuu aja eest, 10 eurot maksnud lapse juukselõikuse hind oli nüüd veebruari alguses 15 eurot ehk teenus kallines 50%.

Sellise hinnatõusu näite puhul on tegemist keinsistlikust majanduskäsitlusest tuttava terminiga menüükulud. Selle termini alge pärineb restoranimaailmast, kus reeglina ei muudeta menüüs olevate toitude-jookide hindasid jooksvalt kulude muutuste tagajärjel ükshaaval ja sendikaupa, vaid võetakse korraga ette kogu menüü ning pannakse kõikidele toodetele uued hinnad. Sealjuures tõstetakse sageli hindu varuga, et end mõneks ajaks tulevikus oodatavate sisendhindade ja -kulude tõusu vastu kindlustada ilma, et peaks „uut menüüd trükkima“.

On ju selge, et kui ka alanud aasta alguses käibemaks tõusis 1,67 protsendipunkti võrra, küte ja elekter kallinesid ning võib-olla tõusid ka palgad, siis kogu kulubaas ei saanud eelviidatud juukselõikuse näite puhul ühe kuuga tõusta poole võrra. Küll aga tegi seda teenuse hind. Ilmselgelt oli selle otsuse taga vajadus terve eelmise aasta samal tasemel püsinud hinna kohandamine kasvanud kuludega ning puhvri loomine eesootavateks kuudeks, et mitte jälle aprillis või mais uut hinnakirja kehtestada. Käibemaksu tõus andis hindade ümbervaatamiseks aga olulise tõuke.

Uute menüüde trükkimisel võiks nüüd paus tulla

Üksikust üldisele minnes tuleb muidugi tõdeda, et kõik kauplejad oma „menüüsid“ jaanuaris ei muutnud. Osalt alustati sellega tegelikult juba eelmise aasta lõpus, kuna eesootavad maksutõusud lõid selleks soodsa pinnase.

Sarnast menüükulude hüppelist kasvu oleme hiljuti korra juba näinud, suure hinnatõusu ajal aastatel 2021–2022. Ka toona kardeti kulude kasvu ja tõsteti tulevikku ette vaadates hindu rohkem kui tegelikud kulud nõudnuks.

Tulevikku vaadates tahaks loota, seda nii Eesti inimeste kui ettevõtjate seisukohast, et suuremas osas võiks hindade kasvu aeg nüüdseks otsa saada. See vähendaks üheltpoolt palgasurvet, mida hüppeliselt kasvavad tarbekaupade ja teenuste hinnad tekitavad. Sel on oluline roll ka turismisektorile, sest välisturism pole tänaseks koroonaaegsest madalseisust taastunud. Eesti on juba praegu Euroopa turisti jaoks küllaltki kallis riik. Rääkimata muidugi ka laiemalt Eesti ekspordist, kuna jõudsalt kasvav kulubaas kahandab märkimisväärselt meie ettevõtete hinnakonkurentsivõimet välisturgudel.