Eesti ettevõtjad Egiptuses kullajahil: esimese kullakangi valame 2026. aastal

Kaks Eesti ettevõtjat on aastaid töötanud selle nimel, et hakata Egiptuses kulda kaevandama. Jaanuaris jõuti esimese olulise verstapostini. Eestlasest kullakaevandaja kirjeldab, millistes oludes neil tuleb tegutseda ja kus peituvad ohud.

Tõnno Vähk ja Marcel Vichmann on koos töötanud üle kümne aasta ja investeerivad tänagi kinnisvarasse Ida-Euroopas, näiteks Gruusias ja Ukrainas. Egiptusesse kulda kaevandama jõudsid nad aga asjaolude kokkulangemise kaudu. „Tegelesime erinevate investeeringutega, sealhulgas kaevandussektoris endise idabloki riikides, ja siis mõned partnerid tutvustasid meile seda ideed kas 2014. või 2015. aastal. Tundus huvitav,“ meenutab Tõnno Vähk.

Nende ettevõte Aton Resources ise on veidi pikema ajalooga – firma asutas Kanadas kanada-egiptlane juba 2006. aastal ja siis sai ettevõte ka Egiptuse valitsuselt kontsessioonilepingu, millega sai endale õiguse, kuid ühtlasi võttis ka kohustuse teostada kulla uurimist ning puurimist konkreetsel alal Araabia kõrbes Egiptuses. „See on Hurghadast umbes kaks tundi autosõitu ehk Hurghadast allapoole, Bur Safājahi ja Qinā vahel on üks suuremaid ja ilusamaid kiirteid, mis läbib kõrbe Punase mere ja Niiluse vahel. Seal see meie litsentsiala on, kiirtee keskelt umbes pool tundi kõrbesse sõita,“ selgitab Vähk.