Euroopa suured raudtee-ettevõtted on hädas vasevarastega

Kuna vase hind on tõusuteel, on vargad asunud seda raudteelt röövima, vahendab EuroNews. Vaske kasutatakse raudteel näiteks signaalkaablites, maandusjuhtmetes ja elektriliinides.

Suurbritannias maksis tonn vaske mullu umbes 7720 eurot. Kuigi ametlikud metalli kokkuostjad ei ole väga altid vaske vastu võtma, siis leidub piisavalt ka mitteametlikke kokkuostjaid.

Vase varastamine on aga kahjustanud raudteetaristut ning sundinud ronge hilinema. Suurbritannia Network Raili andmeil hilinesid rongid vasevarguste tõttu 2022.–2023. majandusaastal 84 390 minutit, mis läks ettevõttele maksma 14,33 miljonit eurot.

Saksamaa Deutsche Bahni andmeil varastati nende taristust 2023. aastal vaske 450 korral. Seetõttu hilines 3200 rongi kokku 40 000 minutit ning see läks maksma 7 miljonit eurot. Ka Prantsusmaa SNCF teatas, et 2022. aastal hilines vasevarguste tõttu 40 000 rongi ja see nõudis ettevõttelt 20 miljonit eurot.

Belgias toimus raudteel 2022. aastal 466 vasevargust – 300 protsenti rohkem kui aasta varem. Kokku hilinesid rongid 33 000 minutit.

Samas ütlevad raudtee-ettevõtted, et viimasest majanduskriisist on numbrid siiski palju väiksemad. Deutsche Bahni andmeil tuli 2013. aastal ette 3200 vasevargust, mullu aga ainult 450 – langus on ligi 85 protsenti.

Vase hind on tõusuteel

Samal ajal on ettevõtted palju ära teinud, et oma taristut kaitsta. Nii on paigaldatud juurde kaameraid ja kasutatakse ka droone. Network Rail, SNCF ja Deutsche Bahn ähvardavad vargaid ka DNA-ga – nad kasutavad oma taristus DNA-markeriga määrdeainet, mis püsib kurjategija nahal nädalaid ja seda ei saa maha pesta. Nii saab politsei mitu nädalat hiljemgi varga üles leida.

Ekspertide sõnul peaks vase hind järgmise kahe aasta jooksul veelgi tõusma, seega on Euroopa raudtee-ettevõtted siiski mures, et vasevargustest kujuneb suur probleem. Vase hinnatõusu taga on suuresti üleminek taastuvenergiale. Kuna vask on hea elektrijuht, kasutatakse seda muu hulgas elektrigeneraatorites ja päikesepaneelide süsteemides. Eri hinnangutel moodustab energiasektor peagi üleilmsest vasenõudlusest 40 protsenti.