Panga ekspert: inimesed ei saa rikkaks, sest meil on ahviaju. Peame selle rahaasjadest eemal hoidma

Isegi alla keskmise sissetulekuga pere saab ka raskel ajal luua omale jõukuse kasvatamise süsteemi, aga selleks on vaja teadlike otsustega hoida ürgsed refleksid ehk nn ahviaju rahaasjadest eemal, annab nõu Finora Panga analüütik Kenri Tops.

Finora Panga analüütiku Kenri Topsi sõnul on suure osa finantskirjaoskuse teemaliste soovituste nõrkus see, et eeldatakse inimese tõsist organiseeritust ja distsiplineeritust.

„Aga vaadakem tõele näkku – me ei ole sellised. Inimese arenguloo mõttes oleme me elanud raha kasutavas linnaühiskonnas vaid sekundi. Meie aju on piltlikult öeldes ahviaju ning pole sellise elu jaoks arenenud,“ ütles Tops.

Finantsekspert selgitas, et inimese nö baasprogrammi on sisse kirjutatud, et me tahame võimalikult kiiresti võimalikult palju häid asju tarbida.

„Siin pole midagi häbeneda, sellised me lihtsalt oleme. Inimloomuse kohta illusioonide loomise asemel tuleks hoopis realistlikult mõelda, kuidas oma ahviaju kavalalt üle mängida, et kiire tarbimise kõrvalt ikkagi ka säästa ja investeerida,“ nentis asjatundja.

Finora Panga analüütik tõi välja kolm nippi, kuidas organiseerida ka väga napi eelarve tingimustes oma igapäevast rahakasutust nii, et ahviaju tekitatud ebavajalikke kulutusi vähendada ning kokku hoitud raha süsteemselt rikkust kasvatama panna.

Eelarve hoiab eurod arvel

Üks end tõestanud viis rahakasutuse kontrollimiseks on teha igaks nädalaks ette kirjalik kulutuste eelarve. Juba see ise, kui kulutused läbi mõelda ja kirja panna, aitab raha sinna-tänna raiskamist vältida.

Samuti saab eelarvesse kirja pandud kuludele sõna otseses mõttes peale vaadata ning võib-olla märgata, et midagi kannatab ära jätta. Kasvõi näiteks välismaiste meelelahutuskeskkondade tellimusi, kui filme-sarju pakub ju ka näiteks Eesti avalik-õiguslik ringhääling tasuta.

Pood on vaenlase territoorium

Poodi tuleks alati minna ainult koos konkreetse ostuplaaniga. Ei mingit poes ringi vaatamist ja nö otsustamist! Selles keskkonnas, kus ahvatlused vahetult silme ees, on ohjad selgelt ahviaju käes. Ning pole ju ka saladus, et poodide ülesehitus ja kauba väljapanek pole juhuslik, vaid nimelt mõeldud läbimõtlemata spontaansete ostude esilekutsumiseks.

Poenimekirja koostamise aluseks võiks omakorda olla nädalamenüü – mida kogu pere iga päev mis toidukorra ajal sööb. Seda planeerides saab teadlikult teha säästlikumaid valikuid, mis ei pea tähendama järeleandmist kvaliteedis, vaid saab kasvõi vähendada liha osakaalu. Aga ka vältida toiduainete kappi seisma jäämist ja lõpuks äraviskamist, mis on samuti otsene sääst.

Kusjuures, Eesti inimeste kogemused kinnitavad, et niimoodi majandama hakates saab samal ajal nii säästa raha kui ka toituda tervislikumalt. Tugevam tervis lubab aga omakorda teha väärtuslikumalt tööd ja lõpuks küsida kõrgemat palka.

Kasuta viipemakse asemel sularaha

Kuna ahviaju on ürgne ja tugev nagu gorilla, siis mida rohkem rahatarkuse kihte teda vaos hoiab, seda parem. Eelnevatele võiks seega lisada ka selle, et poes võiks maksta ainult sularahas – siis on raha kulumine ka kehale ja ajule otse füüsiliselt tunda ning sellevõrra niiöelda valusam.

Samuti sunnib selline reegel poeskäimiseks raha alati välja võtma, mis on ikkagi tülikas ja muudab raha kulutamist sellevõrra raskemaks. Samuti sunnib raha väljavõtmine mõtlema kontojäägile, mis omakorda aitab ebavajalikke oste vältida.

Teekond jõukuseni algab viiest eurost kuus

Kenri Tops toonitas veel, et ainult säästmine rikkaks ei tee – selleks on vaja ka investeerida.

„Summadest tähtsam on järjepidevus. Igaühel tasub teha pangas otsekorraldus, et kohe palgapäeval läheb kindel summa kolmandasse pensionisambasse. See on investeerimisega alustajale kõige mõistlikum variant, sest selle pealt saab ka tulumaksu tagasi. Tegu on riski ja tootluse suhte poolest ühe kõige tulusama ja lollikindlama investeeringuga,“ selgitas asjatundja.

Topsi sõnul on otsekorraldus hea, sest siis ei pea investeerimise peale eraldi mõtlema ning ka niimoodi mängime ahviaju üle – kaob juba eos ära kiusatus selle rahaga midagi ebamõistlikku teha.

„Muidugi ei tasu ka investeerides niiöelda hulluks minna. Alustada võib kasvõi viiest eurost kuus. Aga kui see juba tiksub, on kerge tekkima positiivne hasart. Äkki ma suudan investeerida ka rohkem? Ehk mängiks välja ka 15 eurot või ühel hetkel juba 50? Aga kõik algab otsusest, et nüüd ma panen raha iga kuu jõukuse kasvu poole liikuma,“ rõhutas Finora Panga analüütik.