Kuus lepingut ja üks valearvestus, mis vedasid Nordica põhja

Riigi lennufirma hävis seepärast, et juhid ei analüüsinud projekte plaanides ja lepinguid sõlmides riske piisavalt.

Kliimaministeerium avalikustas Nordica erikontrolli aruande. Erikontrolliga võeti vaatluse alla lennufirma tegevused 2020. aastast 2023. aasta keskpaigani. Aruande koostajad rõhutavad, et aruanne ei ole dokument, mida kasutada kohtus tõendusmaterjalina, ja erikontrolli meeskond ei kogu kahjunõuete menetlemiseks edasisi tõendusmaterjale. Aruandest selgub, et Nordica juhtkond oli sellel ajal hoolsuskohustuse siiski kohati unustanud. Juhatus ei hinnanud lepinguid sõlmides võimalikke riske piisavalt. Kliimaminister Kristen Michal kordas aruandesse pandud järeldust: „Teatud projektides hakati sõlmitud lepingute sisu, piiranguid ja riske analüüsima alles pärast lepingu sõlmimist ja probleemide ilmnemist.“

Erikontrolli käigus analüüsiti seitset lennufirma projekti. Tasuvusanalüüs oli tehtud kõigi projektide kohta. Tasuvusanalüüsid peaksid aga sisaldama ka tundlikkusarvutusi ehk riskianalüüsi, millega arvutatakse projekti käive ja kasum võimalike hinnamuutuste alusel. Kolme projekti puhul aga selliseid arvutusi ei tehtud. Lähtuti optimistlikest eeldustest.