Uuring: osa Eesti elanikest suhtub tehisintellekti negatiivselt
(29)
EY ja uuringufirma Norstat viisid Balti riikides läbi uuringu inimeste suhtumisest tehisintellektil (AI) põhinevatesse tehnoloogiatesse ja nende kasutamisse – Eestis usutakse, et AI on võimeline pakkuma häid praktilisi lahendusi erinevate eluvaldkondade edendamisel, kuid samas pärsib inimeste loovust – sellisel seisukohal oli 57% vastanutest.
Lätis ja Leedus ollakse sarnasel arvamusel vastavalt 51% ja 59%-ga.
„Eesti inimesed suhtuvad tehisintellekti väga praktilisest perspektiivist: meie ühiskond näeb selgelt AI funktsionaalset potentsiaali, eriti seal, kus sellest on avalikult räägitud, nagu ettevõtluses, tervishoius, transpordisektoris ja avalikus halduses,“ selgitab EY Eesti partner Siim Aben.
„Inimestevahelist suhtlust ja loovust puudutava mõju koha pealt ollakse aga endiselt väga ettevaatlikud – ilmselt kardetakse, milline saab olema automatiseerimise mõju inimeste sotsiaalsele ruumile, emotsioonidele ja väärtustele. Samuti tuleb selgelt välja, et inimesed ei näe veel, millist mõju hakkab AI tulevikus avaldama nende endi finantsheaolule, ehk vaid 14% eestimaalastest usub, et AI-l saab olema positiivne mõju nende sissetulekutele. Enamus ehk 54% on seisukohal, et AI ei mõjuta nende sissetulekuid üldse.“
42% vastanutest arvas, et AI ohustab sõnavabadust ning 53% oli veendunud AI negatiivses mõjus inimeste igapäevasele suhtlusele. Läti vastanuist peab AI-d ohuks sõnavabadusele ja negatiivseks mõjuks igapäevasuhtlusele 40% (Leedus vastavalt 49% ja 57%). Praktilisemat laadi valdkondades võib aga ka Lätis ja Leedus näha AI mõju suhtes pigem positiivseid kui negatiivseid hoiakuid.
EY uuringu kohaselt on AI-l põhinevate tehnoloogiate mõju eestlaste hinnangul positiivseim tootmis- ja transpordisektoris, kus AI-ga seoses nägi arengupotentsiaali mõlema sektori puhul 51% vastanutest ning vaid vastavalt 17% ja 14% arvas, et AI hakkab nende sektorite arengut takistama.
44% vastanutest ootab AI-l põhinevatest tehnoloogiatest kasu riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste parandamisel, kuid 28% arvab, et kõnealuste teenuste kvaliteet AI tõttu hoopis halveneb. 43% näeb AI positiivset mõju ka finantsteenustele (20% arvates on mõju negatiivne). 42% uuringus osalenud eestlastest arvab, et AI parandab meditsiini ja tervishoidu (29% on vastupidisel arvamusel) ning 38% usub, et tehisintellekt muudab meie igapäevaelu tulevikus turvalisemaks (28% inimestest arvab vastupidist). 39% vastanutest usub, et AI tagab parema hariduse ning 24% seda ei usu.
