Kaubanduskoda esitas mitmeid ettepanekuid majanduspoliitika pika plaani täiendamiseks
Kaubanduskoda peab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud pikaajalise Eesti majanduspoliitika plaani positiivseks sammuks, kuid samas esitas selle täiendamiseks mitmeid ettepanekuid.
Kaubanduskoda toetab majanduspoliitika pika plaani dokumenti, kuna see sisaldab mitmeid häid põhimõtteid, sealhulgas positiivseid aspekte maksupoliitika osas, näiteks ettevõtete tulumaksusüsteemi säilitamise põhimõtet.
Samas tervikuna on maksupoliitika roll selles dokumendis tagaplaanil. Kuna maksupoliitika avaldab olulist mõju majanduspoliitikale ja ettevõtete konkurentsivõimele, siis esitas kaubanduskoda ettepaneku lisada majanduse pika plaani dokumenti rohkem maksupoliitika üldiseid põhimõtteid.
Näiteks võiks dokumendis olla kirjas, et maksupoliitika peab olema ettenähtav, et anda ettevõtetele investeerimiskindlust, maksumäärad peavad olema meie regioonis konkurentsivõimelised, majanduslanguse ajal ei tohi kehtestada uusi makse ning maksusüsteem peab olema lihtne nii maksumaksjale kui ka -kogujale.
Riigi sekkumine majandusse peab olema minimaalne
Kaubanduskoda palus ministeeriumil lisada majanduse pikka plaani mitmeid täiendavaid põhimõtteid ka seoses õigusloomega. Näiteks tegi kaubanduskoda ettepaneku tuua välja, et õigusloomes tuleb vältida igasugust ülereguleerimist.
„Riigi sekkumine ettevõtlusesse peab olema minimaalne nii tegevuste kui ettevõtluse osas. Lisaks tuleb õigusaktide muudatustest võimalikult pikalt ette teada anda, et ettevõtetel oleks aega muudatustega kohaneda,“ sõnas kaubanduskoja peadirektor Mait Palts, rõhutades ka seda, et ELi õigusloomes peab Eesti rohkem seisma Eesti ettevõtluskeskkonna huvide eest ning ELi nõuded tuleb üldreeglina Eesti õigusesse üle võtta miinimumnõuetena.
„Selliseid näiteid sooviks praktikas kindlasti näha rohkem nagu toimus hiljuti, kus Eesti, Soome ja Saksamaa võtsid ühiselt seisukoha kestliku juhtimise direktiivi mittetoetamise osas. Kogu Euroopa on regulatsioonidesse ja bürokraatiasse uppumas ning nii ei maksa imestada, kuid muu maailma meist mööda läheb või investeeringud siit välja liiguvad,“ tõi Palts välja.
Investeeringuid puudutava osa juures tegi kaubanduskoda veel ettepaneku, et kohalike omavalitsuste maksutulu peab sõltuma teatud ulatuses ka nende territooriumil loodud töökohtadest. Lisaks tuleks rohkem rõhku panna ka regionaalsele ettevõtlusele. Uute nõuete seadmisel tuleb paratamatult ka sellega arvestada, et need ei muudaks tõmbekeskustest kaugemal asuvatele ettevõtetele tegutsemist veelgi kulukamaks, sest kokkuvõttes on ettevõtete ja töökohtade olemasolu üle Eesti ka julgeoleku tagamiseks oluline.
Kuna Eesti majanduspoliitika plaan sisaldab üheksat majanduspoliitika juhtimise põhimõtet ja kõikide tegevuste jaoks ei jätku ressurssi, siis soovitas kaubanduskoda keskenduda tegevusplaanis üksnes nendele tegevustele, millel on ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele kõige suurem positiivne mõju ning edasises töötada välja konkreetne tegevusplaan asjadest, mida oleks võimalik juba lähimate kuude ja aasta jooksul ära teha, et ideed ei jääks üksnes paberile.
