Eesti riigi ja inimeste energiajulgeolek – kiire taastuvenergia areng
(2)
Eesti riik on seadnud eesmärgiks, et juba kuue aasta pärast, aastal 2030, peab kogu meie kodumaine elektritarbimine olema kaetud taastuvatest allikatest toodetud elektriga. Tuuleparkide arendaja Vindr Baltic juhatuse esimehe Marko Viidingu sõnul eeldab see tootmisvõimsuste mitmekordset kasvu ning sealjuures on oluline roll tuuleparkide arendusel – mille rajamine saab käia ainult käsikäes kohalike kogukondade ja omavalitsustega.
Eelmisel, 2023. aastal toodeti Eestis kokku 4900 gigavatt-tundi (GWh) elektrit, sellest 2600 GWh ehk 53% pärines taastuvatest allikatest. Kogu Eesti elektritarbimine oli sealjuures ligi 8200 GWh. Arvestades, et ühe kliimaeesmärgina on Eesti riik võtnud sihiks aastaks 2030 katta kogu kodumaine elektritarbimine taastuvate allikatega, on meil ees ambitsioonikas ja kiiret tegutsemist nõudev teekond.
Peame saama „kännu tagant“ minema
Eesti tuleviku elekter tuleb kindlasti eri tootmisviiside kombinatsioonist - riik ise on oma eesmärkides näinud ette, et 2030 eeldatavast 10 000 gigavatt-tunnist kogutarbimisest annab ligi üle 70% tuuleenergia, ülejäänud jaguneb päikeseenergia ja biomassi vahel. Tuuleenergiast omakorda laias laastus pool peaks kavade kohaselt toodetama maismaa- ning pool meretuuleparkides.
Selle visiooni täitumiseks vajame täna ühist pingutust kõigilt osapooltelt, alates riigist suunanäitaja ja tagantutsitajana kuni elektrivõrgu haldamise ja liitumiste eest vastutava Eleringini ning uute tuuleparkide planeeringuprotsesside sujuvuse eest seisvate kohalike omavalitsusteni. Ja loomulikult on kandev roll siin arendajatel, kes sobivatesse paikadesse tuuleparke kavandavad.
Täna on üle Eesti arenduses kümneid, kui mitte sadu potentsiaalseid maismaatuuleparke. Kahjuks oleme päris paljude arendustega nö „kännu taga“, kuna menetlust peab pea täielikult läbi viima kohalik omavalitsus, kelle põhitähelepanu on sageli muudel – igapäevastel – tegevustel, mistõttu on mitmeid KOV-e, kus need arendused liiguvad edasi üsna aeglases tempos.
Eesti riik Kliimaministeeriumi näol ei saa tulenevalt praegusest seadusandlusest planeeringuprotsessi omapoolselt sekkuda ja taastuvenergeetika arengut tagant tõugata. Riigil on küll võimalus KOV-e teadmistega toetada ja seda ka tehakse, kuid siingi on arenguruumi.
Maismaatuul annab odavaima elektri
Teine ja oluline aspekt on, et täna on maismaatuulepargid kõige odavamate elukaarekuludega elektritootmise tehnoloogia. Hiljuti Norra energiaturu regulaatori NVE poolt tehtud arvutuste kohaselt maksab ühe megavatt-tunni (MWh) elektri tootmine kogu tuulepargi eluiga arvesse võttes 2023. aasta seisuga 41 eurot. Aastal 2030 on prognoositav kulumäär pea poole madalam, 22€/MWh. See tähendab, et tuuleparkide arendamine ei vaja riigi poolset subsideerimist ning tuuleenergia on tarbijale taskukohase hinnaga.
Ei tasu siinjuures unustada, et tuul puhub aastaringselt – tegelikult toimub suisa 2/3 tootmisest oktoobrist aprillini ehk meie pimedaimal ja külmimal ajal, mil energiavajadus on kõige suurem. Maismaatuuleparkide rajamine tagab ühtlasi ka energia varustuskindluse, kuna geograafiliselt üle Eesti paigutatud tootmine annab kindluse, et sõltuvalt muutuvast tuulesuunast on rohkem tootmist kord ühes, kord teises asupaigas.
Tänaseni on vähem räägitud ka asjaolust, et need elektrijaamad on ühendatud elektrivõrku paljudes erinevates Eesti osades, mis vähendab elektritootmise katkemise ohtu. Olgu seda siis kas tormituulte või ettearvamatu idanaabri tegevuse tulemusel.
Alates möödunud sügisest teame mitmeid uudiseid halbadest üllatustest, mis meie varustuskindlust ohustavad – BalticConnectori ja sidekaabli(te) inimtekkelistest kahjustustest kuni värske EstLink2 elektrikaabli rikkeni jaanuari lõpus.
Need uudised on pannud kogu Euroopat ja meie NATO liitlasi muretsema merekaablite turvalisuse pärast ning sunnib mõtlema moodustele, kuidas tagada, et ootamatuste puhul elektriga varustatus tagada. Ning just maismaatuuleparkidel on siin täita kandev roll, et meil oleks elektrit - kodus, töökohas, koolis-lasteaias, raamatukogus jm.
Kohalike kaasatus
Võtmefaktoriks, kuidas seatud eesmärke saavutada on ühelt poolt loomulikult selleks sobilik regulatiivne keskkond võimalikult vähese bürokraatia ning piisava administratiivse võimekusega omavalitsused. Kuid sellest veelgi olulisem on kohalike kaasatus – nii kogukondade kui ettevõtjate tasandil.
Rõõm on tõdeda, et Eestis on positiivseid näiteid sellest, kus nii kohalik omavalitsus kui kohapeal tegutsevad ettevõtjad on tuuleenergeetika arendamist omaltpoolt aktiivselt toetamas. See on kindlasti abiks kohalike inimeste kaasamisel, kelle harjumuspärasesse elukeskkonda tuuleparke kavandatakse.
Arvestades asjaolu, et kavandatavad tuulepargid on laiali erinevates omavalitsustes üle Eesti, siis teen ettepaneku, et ka Eestis võiks sõlmida valdkonnaülese nn „heade praktikate kokkulepe“, mis oleks suuniseks nii arendajatele, omavalitsustele kui ka inimestele, kelle kodukohta tuulikuid kavandatakse. Sarnane hea tava juhis on avaldatud näiteks Suurbritannias – just eesmärgiga tõugata tagant heitmevaba tuuleenergeetika arengut.
Vindr Baltic on võtnud sihiks investeerida Eestis tuuleparkide arendusse aastaks 2030 kuni 300 miljonit eurot. Suudame selle visiooni suunas liikuda ja seeläbi Eesti elektritootmise varustuskindlusesse panustada vaid heas koostöös kohalike kogukondade, omavalitsuste ja riigiga.
Vaata ka Vindrit tutvustavat videot allpool:
