Krüptovaldkond ootab varakevadist bitcoin’i pooldumist

Maailma väärtuslikem krüptovara bitcoin on kriitikute kiuste järsul tõusujoonel. Investorid ootavad aprilli keskpaika.

Ringluses olevate bitcoin’ide koguväärtus ületas kolmapäeval esimest korda pärast 2021. aastat triljoni dollari piiri, näitavad CoinMarketCapi andmed. Samal ajal ületas krüptoraha 51 000 dollari piiri, mida ei ole samuti pärast 2021. aasta detsembrit nähtud. Kõigest tänavu on bitcoin’i väärtus suurenenud 21%.

Viimast kuud kirjeldatakse kui tõelist krüptorahaga kauplemise õpikunäidet. Need, kes ostsid jaanuaris ETF-e madalal tasemel, on võitnud 30% võrra, aga need, kes ostsid 49 000 dollariga, talusid vahepeal 20% langust. Tõeline tulevärk.

2023. aastal suurenes bitcoin’i väärtus vähemalt 150%, sest turg ootas pikalt USA-st otsust kiita heaks bitcoin’i ETF-id ehk börsil kaubeldavad fondid. Need pidid meelitama krüptosse investeerima suurema hulga tavainimesi. Tänavu jaanuaris see juhtuski ning optimistid arvavad, et see tähendab krüptorahale tõusujoone jätkumist. Pärast USA-s langetatud otsust esialgu hind küll langes, kuid hakkas jaanuari lõpus taas tõusma.

Oodatakse „pooldumist“

Polina Brottier, Binance’i esindaja Eestis, kinnitab, et viimase aja edu taga on tõesti USA börsil värskelt kauplema hakanud bitcoin’i ETF-id. Ta meenutab, et kui 2003. aastal kiideti heaks kulla ETF-id, rallis kulla hind 250%, sest investoritel tekkis mugav juurdepääs kullale, ilma et nad peaksid ise kullakange omama.

Kui 2003. aastal kiideti heaks kulla ETF-id, rallis kulla hind 250%.

„Kulla ETF-idel oli algusnädalatel ka halbu päevi, kui müüdi rohkem, kui osteti. Krüpto-ETF-idega pole nii läinud ja avakuu päevane raha sissevool börside kaudu on olnud keskmiselt 125 miljonit dollarit,“ teab Brottier rääkida.

Kuid faktor, mis kindlasti investorites optimismi tekitab, on 18. aprilli paiku toimuv bitcoin’i nn pooldumine, kus juurde tekkivate (kaevandatavate) bitcoin’ide arv väheneb poole võrra ehk 6,25-st 3,125-ni ploki kohta.

„Selline sündmus toimub bitcoin’i puhul iga nelja aasta järel. Eelduste kohaselt tekitab see mõningase likviidsusšoki ja nõudluse püsimise korral jääb üle ainult hinnatõus. Pooldumistega on ajalooliselt käinud kaasas suured hinnarallid ja -rekordid ning vaadates praegust olukorda, tundub, et ajalugu tõesti kordub,“ on Brottier veendunud. „Pooldumine“ on kirjutatud bitcoin’i originaalkoodi.

Tulekul järgmine heakskiit?

Meenutame, et bitcoin’i viimane rekord pärineb 2021. aastast, kui novembris oli hind veidi alla 69 000 dollari.

Viimase aja tõusu taga on suuresti suurem nõudlus eelmainitud ETF-ide järele. Eelmisel nädalal tehti nendega tehinguid 1,1 miljardi dollari eest.

Tõusnud on ka teised tuntumad krüptovaluutad. Ether jõudis kolmapäeval näiteks 2800 dollari piirile. Viimati oli selle väärtus nii kõrge 2022. aasta mais. Investorid loodavad, et USA-s kiidetakse veel tänavu heaks ka esimene ether’i ETF.

„Pooldumise“ loogika

Et mõista, mida bitcoin’i pooldumine tähendab, peab tagasi minema krüptovaluuta keskse idee juurde. Tegemist on detsentraliseeritud varaga, seega selle väärtust ei mõjuta keskpangad ega ükski teine institutsioon. Seda mõjutab suur võimsate arvutite võrgustik, mis auditeerivad kõiki bitcoin’i tehinguid keerulise ja väga palju energiat võtva protsessi, nn kaevandamise käigus.

Inimesed, kes on nende ühendatud arvutite taga, saavad tasu bitcoin’ides. Umbes iga nelja aasta tagant väheneb aga poole võrra sellelt tegevuselt saadav tasu, mida kaevandaja ehk audiitor saab. Miks?

Bitcoin on oma olemuselt loodud selliseks, et seda ei ole lõputult. Ringleb vaid 21 miljonit münti ning just selle nappuse tõttu on krüptoraha hind tõusnud just nii kõrgeks, kui see praegu on. Kriitikud on öelnud, et selline tehislik defitsiidi tekitamine ei anna asjale pikaajalist kindlat väärtust. Kaevandajatele antava tasu vähendamine aitab krüptoraha kaitsta inflatsiooni eest, aga ka ergutab kaevandajaid. Teooria järgi peaks juhtuma nii, et kui inflatsioon väheneb ja bitcoin muutub järjest raskemini kättesaadavamaks, siis selle hind tõuseb.

2020. aastal hakkasid kaevandajad saama 12,5 bitcoin’i asemel 6,25 bitcoin’i ja tõenäoliselt väheneb see arv aprillis 3,125-ni.

Ajaloo esimesele pooldumisele eelnes ja järgnes kaheaastane ajavahemik, kui bitcoin’i hind tõusis 30 000%. 2016. aastal nähti 800% kasvu ja 2020. aastal oli see näitaja 700%.

Praegust aega on turul võrreldud ka suure malematšiga, kus julgeid käikude tegijaid hakkab olema palju, kuid samal ajal võivad psühholoogilised faktorid tekitada meeletu volatiilsuse.

„Võime näha tõelist pulliturgu, dramaatilist müümist või mõlemat korraga nii enne kui ka pärast pooldumist. Turuosalised kas tulevad turule või väljuvad sellelt olenevalt nende enda prognoosidest,“ ütles üks ekspert CNN-ile.

Ühes on eksperdid ühel meelel: nõrganärvilistel bitcoin’iga kaubelda ei soovitata.