Konjunktuuriinstituut: toidu kokkuostuhind langeb, kuid poed ei kipu hindu muutma

Eesti konjunktuuriinstituut avaldas 2024. aasta alguses koostatud uuringu vahearuande, milles vaadeldakse toidukaupade hinna jaotust tarneahelas ja nende muutust. 2023. aasta kolmanda ja neljanda kvartali võrdluses on muutused väikesed, kuid jätkuvalt on üldistavalt kasvanud kaubanduse osakaal lõpphindadest.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellitud ja Eesti konjunktuuriinstituut AS-i poolt läbi viidud uuringu teine osa näitab üldistatult, et toiduhinnad on kokkuostu tasemel langenud, kuid see ei ole tarbijate jaoks märkimisväärset hinnalangust toonud. Samuti on jätkuvalt kaubanduse osa toidukaupade hinnas pigem tõusev. Uuringus vaadeldi piima-, teravilja- ja lihatoodete ning köögivilja ja munade hinna kujunemist.

Eesti konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp sõnas, et jaehinna jagunemise tutvustamine tarbijatele aitab luua paremat arusaama sellest, millest toiduainete hinnad koosnevad. „Suurem läbipaistvus hindade osas aitab harida nii tarbijat kui luua vastutustundlikumat hinnastamist, sh saab tarbija vajaduse korral muuta ka oma ostukäitumist,“ ütles ta ning lisas, et viimased kaks aastat on toiduainete hinnad nii oluliselt tõusnud, et kuigi võib täheldada jaehindade stabiliseerumist või langust, ei ole see tarbijale tuntav.

„Oleme ära harjunud järskude tõusudega ning mõnesendised muutused ei pälvi enam enamuse tarbijate tähelepanu,“ ütles ta.

Piima kokkuostuhind on kasvanud

Uuringu tulemustest selgub, et 2023. aasta viimases kvartalis kasvas piima kokkuostuhind võrdluses III kvartaliga Eestis 100 kg kohta 40,35 eurolt 42,69 eurole. Sarnaselt tõusis kokkuostuhind ka Euroopa Liidus tervikuna.

Kilepiima jaehinda Eestis see ei mõjutanud ning kilepiima liitrihind langes võrdluses kolmanda kvartaliga 0,06 eurot. Ühe liitri kilepiima hind 2023. aasta neljandas kvartalis oli 0,83 eurot, neljandas kvartalis oli hinnaks aga 0,77 eurot. Teist kvartalit järjest langes kaubanduse osakaal kilepiima hinnas. 2023. aasta III kvartalis oli kaubanduse osakaal 11% (0,09 eurot), kuid neljandas kvartalis 8% (0,06 eurot).

Võrdluses kolmanda kvartaliga kasvasid nii tööstuse (34,7% pealt 35,4%ni – vastavalt 0,29 eurot ja 0,27 eurot) kui ka tooraine (37% pealt 40%ni – 0,31 eurot mõlemas kvartalis) osakaalud.

Raudsepp lisas, et ka piima 1-liitrise purepakendi jaehind on tagasihoidlikult langenud – kaks senti, kuid vastupidiselt kilepiimale on seal kaupmehe osa kasvanud nüüdseks 27%ni koguhinnast, näiteks 2020. aasta I kvartalis oli see veel vaid 19%. „2022. aastal sai purepakendi puhul 34% toote jaehinnast piimatootja, nüüd aga 26%. Tööstuse osakaal hinnast on jäänud üldiselt sarnaseks, olles täna 30,4% lõpphinnast (2022 I kvartal – 30,5%).“

Muutused on pigem kaupmehe kasuks

Juustude, nii Edami kui Gouda puhul kasvas kaubanduse osakaal jaehinnast kolmanda ja neljanda kvartali võrdluses. Edami puhul toimus ka üldine hinnakasv kilohinnas 11,3 euro pealt 11,5 euroni. Kaubanduse osa sellest kasvas 2,2 protsendipunkti, tööstuse ning tooraine osakaal langesid vastavalt 1,3 ja 0,8 protsendipunkti. Gouda kilohind langes 11,3 euro pealt 11,0 eurole. Kaubanduse osakaal kasvas 1,8 ja tooraine osa 0,4 protsendipunkti, tööstuse osa langes 2,2% protsendipunkti.

„Nagu piimatoodete puhul, on ka teraviljatoodetes 2023. aasta viimases kvartalis pigem kasvanud kaubanduse osakaal ning langenud tooraine osakaal. Näiteks nisujahu hind tarbijale eelmise aasta teises pooles ei muutunud, kuid kaupmeeste osa kasvas 2,2 protsendipunkti, 0,36 eurolt 0,39 sendile – samas langes tööstuse osa 0,02 eurot ja tooraine osa 0,01 eurot. Saia ja leiva puhul on samuti näha sarnast trendi – muutused ei ole suured, kuid pigem kaupmehe kasuks,“ sõnas Raudsepp.

Sealiha kokkuostuhind on langenud

Köögiviljade segmendis on olukord kirjum. Tavakartuli hind langes kvartalite võrdluses 16 senti. Kuid ka hinnalanguse olukorras on kasvanud kaubanduse osa (39% pealt 41%ni) ning langenud tootja osakaal (44%lt 43%ni). Samas näiteks mahekartuli, tavaporgandi, peakapsa ja kurgi jaehinna jagunemises on toimunud vastupidine liikumine – kaubanduse osakaal on langenud ning seda kohati märkimisväärselt. Näiteks porgandi puhul 42%lt 32%ni ning kurgi puhul 35 protsendilt 17protsendini. Vastavalt on tõusnud tootja osakaal.

Raudsepp tõi ka välja, et sealiha kokkuostuhind Eestis on võrdluses 2023. aasta III kvartaliga langenud 2,14 euro pealt 2 eurole. See aga ei ole mõjutanud näiteks koduse hakkliha kilohinda, mis on tõusnud 14 senti. Tooraine hinna osakaal hakkliha puhul on langenud 2,8 protsendipunkti (50% pealt 47% peale). Kasvanud on tööstuse (20% pealt 22%ni) ning kaubanduse (13% pealt 14%ni) osakaal. Veisehakkliha kilohind on samuti tõusnud 11,7 eurolt 11,9 euroni, sarnaselt sealihale on ka seal kasvanud kaubanduse (1,3%) ning tööstuse (0,2%) osa ning langenud tooraine (-1,5%) osakaal.