Mullu suurenes Eestis tööealiste inimeste arv peamiselt Ukraina põgenike arvelt

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal tööjõus osalemise määr 73,9%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 6,4%.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2023. aasta arvestuses suurenes Eestis tööealiste inimeste arv 25 600 võrra. „Enamiku neist moodustasid Ukrainast saabunud sõjapõgenikud. Seetõttu suurenesid aasta arvestuses absoluutarvudes kõik tööjõu näitajad,“ ütles Vassiljeva.

„Hõivatuid oli 2023. aastal 694 600, mis oli 17 200 võrra enam kui aasta varem. Hõivatud naisi oli nende hulgas 346 700, mis on 11 000 võrra rohkem kui aasta varem. Hõivatud mehi aga 347 900, mis on 6200 võrra rohkem kui aasta varem. Hõive kasvas teenuste sektoris ja kahanes tööstuses ning ehituses,“ ütles analüütik ja lisas, et tööhõive määr (69,2%) aasta varasemaga võrreldes siiski ei muutunud.

Peale hõivatute suurenes 2023. aastal ka töötute arv. Töötuid oli kokku 47 700, mis on 7500 võrra enam kui aasta varem. Seejuures suurenes töötute meeste arv vaid 700 võrra, ulatudes 22 900 inimeseni, töötuid naisi oli mullu aga 6800 võrra enam kui 2022. aastal – kokku 24 800 inimest.

2023. aasta töötuse määr 6,4% oli 0,8 protsendipunkti võrra suurem kui 2022. aastal. „Meeste töötuse määr oli 6,2% ehk üksnes 0,1 protsendipunkti võrra suurem kui aasta varem. Naiste töötuse määr 6,7% ületas aga aasta varasema näitaja 1,6 protsendipunkti võrra,“ selgitas Vassiljeva. Töötus kasvas enam Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Eestis ning tagasihoidlikumalt Põhja-Eestis. Kirde-Eesti ajalooliselt kõrge töötuse määr ei suurenenud.

Pensioniiga, tervis ja õpingud

Tööjõus osalemise määr (73,9%) võrreldes 2022. aastaga eriti ei muutunud. „Majanduslikult mitteaktiivsete inimeste hulk suurenes vaid 900 võrra, ulatudes 2023. aastal 261 700 inimeseni. Mitteaktiivsete hulk kasvas meeste arvelt, keda oli aasta varasemaga võrreldes 2700 võrra rohkem. Majanduslikult mitteaktiivseid naisi oli 2023. aastal 1700 võrra vähem kui aasta varem. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, tervis ja õpingud,“ sõnas analüütik.

Möödunud aasta neljandas kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,7%, tööhõive määr 69,1% ja töötuse määr 6,3%, mis oli 1 protsendipunkti võrra madalam kui kolmandas kvartalis, mil töötuse määr oli 7,3%. 2022. aasta neljanda kvartali töötuse määr oli 5,4%.

Tööjõu ehk majanduslikult aktiivse rahvastiku moodustavad hõivatud ja töötud – inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Töötuse määr näitab, kui suur osa tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem.