Euroopa Komisjon: Eesti tarbijad eeldavad, et nende finantsolukord sel aastal halveneb

Kui eelmisel aastal Euroopa Liidu (EL) majandus veidi kasvas, siis 2024. aasta alguses on majanduse olukord prognoositust kehvem.

Komisjon korrigeeris talvises vaheprognoosis majanduskasvu 2023. aastal EL-is ja euroalal 0,5 %-le (sügisprognoosis 0,6 %) ning 2024. aastal EL-is 0,9 %-le (1,3 %) ja euroalal 0,8 %-le (1,2 %). 2025. aastaks prognoositakse majanduskasvuks ELis 1,7 % ja euroalal 1,5 %.

Inflatsioon aeglustub kiiremini, kui prognoositi sügisel. EL-is peaks THHI inflatsioon prognoosi kohaselt aeglustuma 6,3 %-lt 2023. aastal 3,0 %-le 2024. aastal ja 2,5 %-le 2025. aastal. Euroalal peaks see aeglustuma 5,4 %-lt 2023. aastal 2,7 %-le 2024. aastal ja 2,2 %-le 2024. aastal.

Eesti tarbijad on ebakindlad

Eesti kohta olemasolevad andmed viitavad, et 2024. aasta alguseks ei ole majandus veel kosuma hakanud. Ettevõtjate kindlustunne on viimastel kuudel pigem vähenenud. Veidi on see paranenud tööstus- ja ehitussektoris, halvenenud aga jaekaubanduses.

Tarbijad eeldavad, et nende finantsolukord halveneb maksutõusude, samuti kõrge inflatsiooni ja intressimäärade tõttu. Seetõttu jääb nõudlus aasta esimesel poolel pigem tagasihoidlikuks.

Arvestades nõrka välisnõudlust peamistel eksporditurgudel, on komisjon korrigeerinud Eesti SKP kasvu sel aastal 0,6% juurde (võrreldes 1,9%-ga sügisprognoosis).

2025. aastal peaks majanduskasv taas hoogustuma ning jõudma 3,2%-ni tänu parematele tingimustele välisturgudel, soodsamatele rahastamistingimustele ja tarbimise kasvule. Alaneva inflatsiooni ja palgatõusu koosmõjus peaks taastuma ka ostujõud.

Majanduskasv aasta jooksul hoogustub

2023. aastal pidurdasid majanduskasvu kodumajapidamiste ostujõu vähenemine, rahapoliitika karmistamine, eelarvetoetuste osaline lõpetamine ja välisnõudluse nõrgenemine. Olles napilt vältinud tehnilist majanduslangust eelmise aasta teisel poolel, on EL-i majanduse väljavaated 2024. aasta esimeses kvartalis endiselt kehvad.

Majandustegevus peaks sel aastal siiski järk-järgult hoogustuma. Kuna inflatsioon jätkuvalt aeglustub, peaksid reaalpalga kasv ja vastupidav tööturg toetama tarbimise taastumist. Hoolimata kasumimarginaalide vähenemisest peaksid investeeringuid toetama laenutingimuste järkjärguline leevendamine ning taaste- ja vastupidavusrahastu jätkuv rakendamine. Lisaks peaks pärast eelmise aasta väga halbu tulemusi normaliseeruma kaubavahetus välispartneritega. Kasvutempo peaks stabiliseeruma selle aasta teisest poolest kuni 2025. aasta lõpuni.

Inflatsioon aeglustus oodatust kiiremini

Koguinflatsioon aeglustus 2023. aastal oodatust kiiremini, peamiselt energiahindade languse tõttu. Majandustegevuse takerdumise tagajärjel leevenes hinnasurve eelmise aasta teisel poolel ka muudele kaupadele ja teenustele.

Prognoositust aeglasem inflatsioon viimastel kuudel, madalamad energiakandjate hinnad ja nõrgem majandustegevus tingisid inflatsiooni kiirema aeglustumise, kui eeldati sügisprognoosis. Lähiajal peaksid energiatoetusmeetmete kehtivuse lõppemine kõigis liikmesriikides ja transpordikulude suurenemine kaubandushäirete tõttu Punasel merel tooma kaasa mõningase hinnatõususurve, kuid see ei muuda üldist suundumust. Prognoosiperioodi lõpuks peaks euroala koguinflatsioon olema Euroopa Keskpanga sihttasemest pisut kõrgem, kusjuures ELi inflatsioon sellest veel omakorda pisut kõrgem.

Geopoliitilised pinged suurendavad ebakindlust

Praegune prognoos on üsna ebakindel pikaajaliste geopoliitiliste pingete ja Lähis-Ida konflikti edasise laienemise ohu tõttu. Kaubandushäired Punasel merel põhjustavad transpordikulude suurenemist, kuid sellel peaks olema inflatsioonile vaid väike mõju. Edasised häired võivad siiski kaasa tuua uued tarneraskused, mis pärsiksid tootmist ja tõstaksid hindu.

Kasvu- ja inflatsiooniprognoosidega kaasnevad riskid on seotud sellega, kas tarbimine, palgad ja kasumimarginaalid kasvavad või mitte ning kui kõrgele jäävad intressid ja kui pikaks ajaks. Ka kliimariskid ja äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine kujutavad endast jätkuvalt ohtu.