Allan Martinson: kolmveerand aastat tagasi olin kindel, et iduettevõtete laipu näeme oluliselt rohkem

Varasemalt siinsetele iduettevõtetele palju suuremat suremust prognoosinud Martinson tõdeb, et kohalike iduettevõtete ellujäämisprotsent on kõrgem, kui idumaailmas keskmiselt. Hea ei pruugi see tema sõnul alati olla, ütles ta podcastis „Ettemõte“.

Kui vaadata rahakaasamise seisu üle maailma, siis mida suurem või hilisem rahatõstmine, seda raskemalt ja kehvematel tingimustel see kokku saadakse, ütles värske Asutajate Seltsi president Allan Martinson podcastis „Ettemõte“. Seis on sellegipoolest Eestis hea.

Suvel ligi 170 siinse iduettevõtte seas läbi viidud küsitlus näitas, et mida suurem oli ettevõte, seda suurem ka optimism, märkis Martinson. „Suured on valdavalt parematel jalgadel, nad on ennast varem ära rahastanud, suurema puhvriga. Mida suurem oli ettevõte, seda kindlamal jalal ta seisis,“ ütles Martinson.

Iduettevõtete väärtusi on samas alla hinnatud ning allahindlused on Martinsoni sõnul muu maailmaga võrreldavad.

Kuula saadet siit:

Suremus on madal

„Olgem ausalt, vaatame Eesti startuppide maastikku. Meie ettevõtete suremus on olnud madal headel aegadel ja on madal ka praegu. Kolmveerand aastat tagasi olid ma kindel, et laipu näeme me siin oluliselt rohkem,“ lisas Martinson, kelle sõnul pole peale Eurora kokkukukkumise teisi suuremaid kahjusid olnud.

„Meie suremusprotsent on väiksem kui tavaliselt startupi maastikul ka heas olukorras kombeks on. See on üsna kõva Eesti fenomem,“ ütles ta. Samas pole Martinson kindel, kas see ka alati hea on, sest tihtipeale võib olla parem iduettevõte kokku pakkida ning midagi muud tegema hakata, selle asemel, et edasi punnitada.

Üldiselt olid mullusteks võtmesõnadeks efektiivsuse tõus ja kulude kärpimine, märkis Martinson. „On selge, et Eesti startuppide efektiivsus - mitu inimest on vaja 100 000 euro tootmiseks - on väga tugevasti tõusnud. Ma arvan, et tõus on ligi 20% selle pealt vaadates, mida mina tean ettevõtete kohta,“ lisas Martinson.

Maksustatava käibe järgi teenisid siinsed 500 suuremat iduettevõtet 2023. aastal 2,9 miljardit eurot, mis on eelneva aastaga võrreldes 18% tõus, märkis Martinson riskifondi Superangeli andmekogule tuginedes. Tööjõumakse maksti mullu 295 miljonit ehk 14% enam. Olukorras, kus majandus on kaks aastat järjest langenud, on idusektor kaks aastat järjest kasvanud, märkis Martinson.