„BaltCap teeb kõik, et tagada, et kahjustatud portfelliühingute raha tagastataks. Oleme juhtunust õppinud ja teinud olulised muudatused fondile kuuluvate portfelliühingute paremaks kontrollimiseks,“ ütles Peeter Saks Delfi Ärilehele.

Mullu oktoobris avastas BaltCap, et nende esimesest infrastruktuurifondist on raha kaduma läinud ning sellest teatati nii investoreid kui finantsinspektsiooni. Viimase info kohaselt on varastatud raha hulk kerkinud 40 miljoni euroni. Süüdistuste kohaselt mängiti osa sellest maha kasiinos ning osa investeeriti riskantsetesse finantsinstrumentidesse. BaltCap on lubanud rahalise kahju investoritele hüvitada.

SEB fondijuhi Endriko Võrklaeva sõnul keskenduvad SEB pensionifondid sellele, et saavutada investorite vara jaoks parim lahendus. „Oleme saanud kinnitust, et juhtum oli isoleeritud ega puuduta teisi BaltCapi fonde, kahjude kompenseerimise osas läbirääkimised jätkuvad. Tänu hajutatud portfellidele ja juba tehtud allahindlustele ei ole eeldatavatel stsenaariumitel olulist mõju pensionifondidele ja pensionikogujatele,“ lisas Võrklaev.

Varguse ohvriks langenud infrastruktuurifondi on investeerinud nii Swedbanki, LHV kui SEB pensionifondid, kes mulluse aasta lõpus fondi osakute väärtust enda portfellides kärpisid. Fondi ankurinvestor on Euroopa investeerimispank (EIB), mis investeeris 100-miljonilisest mahust 20 miljonit. Lisaks on investorite seas Põhjamaade keskkonnainvesteeringute korporatsioon (NEFCO).

Leedu keskpanga sõnul peaks varguse ohvriks langenud infrastruktuurifondi üle järelevalvet tegema Eesti ametiasutused, kuid siinse finantsinspektsiooni sõnul nii pole: tegevusluba on ainult fondivalitseja BaltCap AS-il, kuid vargustega seotud OÜ Baltcap Infrastructure Managementil Eestis tegevusluba pole.