Eesti riigile rekordilise maksutulu toonud e-residentide seas on jõuliselt esile kerkinud ukrainlased ja türklased

Mullu Eesti riigieelarvesse rekordilised 67,4 miljonit eurot toonud e-residentide seas paistavad ettevõtlikkusega enim silma hispaanlased, ukrainlased ja sakslased. Eelmisel aastal suurenes järsult ka türklaste huvi e-residentsuse programmi ja Eestisse ettevõtte loomise vastu.

„Meie soov on, et nüüd, kui programm saab kümneaastaseks, saaks mõne olulise tehnoloogilise arendusega märkimisväärse sammu edasi astuda,“ ütleb mullu juunikuus e-residentsuse programmi juhtima hakanud Liina Vahtras (45). Ta usub, et 2014. aastal valdavalt IT-visionääri ja Eesti riigi esimese IT-juhi Taavi Kotka eestvedamisel loodud programmi täielik potentsiaal on siiani veel avaldumata.

„See on selle taga kinni, et on osa suuri tehnoloogilisi arendused, mille analüüs võtab aega, ja nagu innovatsiooni puhul ikka, tuleb väga täpselt aru saada, mida on vaja muuta, et soovitud tulemust ellu kutsuda. Eesmärk on 2024. aastal öelda , et nüüd muutub midagi programmi kasutaja teekonnas oluliselt paremaks,“ põhjendab Vahtras. Ta tahabki lähiaastatel korda ajada need aspektid, mida on juba pikalt programmi kitsaskohtadeks nimetatud ja kus seni pole eri põhjustel eriti arengut olnud.