„Isegi noor peab silmi kissitama!“ Eestis müüdavatel välismaistel toodetel on eestikeelne silt üliväikeses kirjas

Eestis müüdavatel välismaalt eksporditud toodetel on eestikeelne silt tihti kleepsu näol ja tekst selle peal on niivõrd väike, et isegi noorel inimesel on raskusi selle lugemisega.

Delfi Ärilehe poole pöördus lugeja, kes on frustreeritud selle üle, et Eestis müüdavatel välismaa toodetel on eestikeelne silt tihti peale kleebitud, mistõttu on tekst seal peal kirjutatud üliväikeses kirjas. Lisaks, kui on tegu mõne hügieenitootega – näiteks šampoon – võib kleeps mõne kasutuskorraga juba veega kokkupuute tõttu maha tulla.

Eestikeelse sildi info on üldjoontes ka väga pealiskaudne ja täpseid toote koostisosi sealt ei leia. „Ja päriselt sisalduvad ained on viidatud a la "loe pakendilt", mis on rangelt inglise keeles,“ ütles lugeja. Tema sõnul on siltidel eesti keelse teksti tähed alla ühe millimeetri pikad. „Kuidas peaks seda suutma lugeda keskmine vanainimene, kui isegi perfektsete silmadega noor inimene peab väga kissitama?“ imestas lugeja.

Silte reguleerib tarbijakaitseseadus

TTJA ettevõtluse osakonna kaubanduse valdkonna juht Hellika Tederi sõnul on tarbijakaitseseadusega ettenähtud üldised nõuded, millele pakendi märgistus peab vastama. „Tarbijale pakutaval või müüdaval kaubal või selle müügipakendil või kauba külge kinnitatud etiketil olev märgistus peab olema selgesti loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav ning vastama kõigile selle kauba märgistuse kohta kehtestatud nõuetele (tarbijakaitseseaduse § 5 lg 1),“ viitab Teder tarbijakaitseseadusele.

Juhul, kui kauba märgistusele rakendub eriseadus, siis tuleb lähtuda selles sätestatust (eriseadus on näiteks toiduseadus, kus on ette nähtud täpsustavad tingimused toidule).

„Märgistus peab olema selgesti loetav, kuid seadusega ei ole ette nähtud täpset kirjasuurust, mida kasutama peab. Samuti ei ole üldiste nõuete järgi keelatud eestikeelsete kleebiste kasutamine,“ selgitab Teder.