Eestikeelsed krüptopetturid kasutavad usalduse tekitamiseks tuntud brände

Krüptovara kui potentsiaalselt tulusa investeerimisvõimaluse populaarsus on tohutult kasvanud, kahjuks meelitab see ligi ka kurjategijaid, kes on loonud hulga petuskeeme. Kuidas neid ära tunda ja millised täpsemalt on ka Eestis levinud, selgitab Polina Brottier, Binance’i esindaja Eestis.

Enamasti on investeerimispettused neljaosalised, vaatleme esmalt neid ja toome peale seda ka mõned konkreetsed näited Eestist.

1. Sihtmärgi leidmine

Petturid otsivad potentsiaalseid ohvreid populaarsetest sotsiaalmeedia platvormidest nagu Facebook/Instagram või vestlusrakendustes nagu WhatsApp, Telegram jmt. Nad võtavad enamasti ühendust, väites end olevat näiteks investeerimisnõustaja, jõuka inimese, kes „kogemata“ valele inimesele sõnumi saatis või ka lihtsalt „sõbraliku heasoovija,“ kes vaid „head nõu“ edastada soovib.

Kuid samuti võib näiteks sotsiaalmeedias komistada reklaamide otsa, mis kasutavad ära tuntud brändi või isikut – laialt levinud on näiteks Elon Muski identiteedi vargus. Eestiski on investeerimispettuste reklaamides kasutatud kohalikke kuulsusi. Need reklaamid suunavad professionaalselt kujundatud veebisaitidele, kus enamasti palutakse teha „investeering“ või jätta kontaktandmed, pärast mida saabub enamasti telefonikõne, kus pakutakse tungivalt võimalust investeerida.

2. Usalduse võitmine

Pettur hakkab valitud sihtmärgiga usalduslikku suhet looma, jagades investeerimise edulugusid, hiilgavaid kasutajate „tänusõnu“ ja võltsitud tuluaruandeid. Mõned petturid lähevad isegi nii kaugele, et tõstavad esile teemasid nagu tervis, vaimne heaolu ja isegi ohvri pereliikmed.

3. Ahvatlemine

Pärast „sõpruse“ — ja ajupesemise — perioodi, kui inimene juba usaldab kurjategijat, suunatakse vestlus investeerimise ja suurte summade teenimise peale.

Tihti näidatakse ohvritele võltsitud pilte/kuvatõmmiseid, mis on täis valehindasid, tulugraafikuid või muud infot.

4. Rahakaotus

Viimane samm on „tehingu sulgemine“. Sageli täpselt sel ajal, kui pahaaimamatu inimene oma vast teenitud tähistab ja raha välja võtta soovib, on see järsku võimatu. „Konto“ on suletud, ründaja lõpetab sõnumitele vastamise.

Selles etapis on sihtmärgist saanud pettuse ohver. Levinud on ka skeemid, kus pettur palub ohvril maksta lisaraha, et „kasumit“ saaks välja võtta. Samuti võtavad vahel ohvritega ühendust nn. abistajad, kes lubavad väikse tasu eest ohvri raha tagasi saada. Seda ei tohi kindlasti maksta, tuleks hoopis politsei poole pöörduda.

Näited päris elust

Paraku sihivad petturid ka Eesti inimesi ja vahel teevad seda isegi eesti keeles. Tihti väidetakse end olevat keegi teine. Näiteks on Eestis viimasel ajal loodud WhatsAppi suhtlusrakendusse mitmeid vestlusgruppe, mis väidavad, et on Binance’i ametlikud grupid, kuid tegelikult seda ei ole.

Nendel kuvatõmmistel näeme, kuidas on loodud WhatsApp’i grupp, kus käib vilgas tegevus ja eestikeelne sõnumivahetus. Sõnumite näol on 99% puhul paraku tegemist robotitega, kes kasutavad pigem kohmakat, masintõlgitud eesti keelt. Petturid pakuvad nõu krüptosse investeerimisel ning ärgitavad kasutajaid ühendust võtma liitumaks „VIP-investeerimisgrupiga“, kus „väljavalitutele“ jagatakse „personaalset investeerimisnõu“. Loomulikult ei tohi seda uskuda. Paraku kasutatakse pettuses ka Binance’i brändi, et tekitada usaldust – väidetakse end olevat Binance’i töötaja.

Kuidas end kaitsta?

Esiteks – ära eelda ehtsust. Professionaalselt kujundatud veebisaidid, reklaamid, sotsiaalmeediapostitused või vestlusgrupid võivad olla petturite loodud. Kurjategijad kasutavad sageli ära usaldusväärsete brändide, nagu Binance, või kuulsate inimeste nimesid, et panna oma pettused tunduma legitiimsetena.

Teiseks – ole eriti ettevaatlik kõrgete tootluste suhtes. Finantsinvesteering ei saa garanteerida tulevast tootlust. Ükski inimene, algoritm või projekt ei suuda süsteemselt turgu täpselt ennustada. Kõik, mis lubab teile garanteeritud tootlust, on ohumärk. Eriti pöörake tähelepanu hüüdlausetele nagu „teeni 3% päevas“. Ärge laske petta väikesest numbrist, mis võib tunduda õigustatuna: 3% päevas on sama mis 1095% aastas – selgelt ebareaalne tulusus.

Kolmandaks – väldi investeerimispakkumisi, mida sa ei ole ise küsinud usaldusväärselt allikalt. „Investeerimisekspert“ või „kuum vallaline“, kes sinuga ühendust võtab, on tõenäoliselt pettur. Professionaalsed petturid suhtlevad ja flirdivad iga päev sadade või isegi tuhandete sihtmärkidega. Ära lase kellelgi sind investeerimisotsuse tegemisel kiirustada või survestada.

Neljandaks – kaitse oma isiklikke andmeid. Kontrollige alati investeerimisest rääkiva isiku identiteeti ametlike veebisaitide või sotsiaalmeedia abil ja ärge avalikustage oma isiku- või kontoandmeid mitte kunagi mitte kellelegi. Kui saate kellegi käest sõnumi, kus palutakse tundlikku teavet, näiteks koode või paroole, blokeerige kontakt ja teavitage politseid.

Kui aga juhtub, et langete ohvriks, siis ärge häbenege tegutseda. Rahakaotus on äärmiselt murettekitav, kuid oluline on kiiresti reageerida. Võta kiirelt ühendust vastava platvormi klienditeenindusega, teavita politseid ja/või muid ametiasutusi, et olukord saaks võimalikult positiivse lahenduse.