Aasta 2023 oli Bigbanki juhatuse esimehe Martin Läntsi sõnul maailma majandusele jätkuvalt keeruline. „Ukraina sõda on kestmas teist aastat ning geopoliitikas lisandus uus tegur – Iisraeli-Hamasi konflikt. Aasta varem Euroopa Keskpanga poolt tõstetud baasintressimäärad aeglustasid küll inflatsiooni, kuid soovitud tulemuseni 2023. aastal veel ei jõutud. Euribori kasv peatus ning pöördus tagasi langustrendi, kuid olulisi muutusi intressikeskkonnas tervikuna see kaasa ei toonud,“ märkis Länts.

Tugeva tulemuse tegi neljandas kvartalis taas ettevõtete pangandus, märkis Bigbank. Sellele aitasid kaasa laenuportfelli hea kvaliteet ning netokasum eritingimustega investeerimislaenude alusvarade väärtuse ümberhindlusest. Segmendi neljanda kvartali maksustamiseelne kasum ulatus 6,9 miljoni euroni, millest 3,9 miljonit eurot moodustas kasum õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud finantsvaradest.

Neljanda kvartali neto intressitulu kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,9 miljonit eurot (+18%) ja ulatus 25,2 miljoni euroni. 12 kuu neto intressitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 15,6 miljonit eurot (+19%) ja ulatus 98,0 miljoni euroni.

Makseviivised kasvasid

2023. aasta kolme esimese kvartali jooksul laenuportfell ei nõrgenenud, kuid aasta viimases kvartalis ilmnes siiski mõningane kvaliteedi langus tarbimislaenude portfellis. Nõrk väliskeskkond on hakanud laenuklientidele teatavat negatiivset mõju avaldama ning kasvanud on nii makseviivituses olevate laenude osakaal kui ka laenunõuete allahindluse kulu. Laenunõuete allahindluse kulu suurenes neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga 2,2 miljoni euro võrra (+47%) ja aastate võrdluses 5,4 miljoni euro võrra (+35%). Võrreldes 2022. aasta lõpuga kasvas 3. etapi laenunõuete maht 2023. aasta lõpuks 21,1 miljoni euro võrra ja ulatus 2,8%-ni laenunõuetest (+1,0 protsendipunkti).

Ärilaenude ja kodulaenude puhul krediidikvaliteedi halvenemisest rääkida ei saa. Kokkuvõttes on laenuportfelli kvaliteet siiski endiselt hea ja tarbimislaenude portfelli nõrgenemine oli neljanda kvartali lõpu seisuga mõõdukas.

Bigbanki brutolaenuportfell kasvas neljanda kvartali lõpuks rekordilise 1,67 miljardi euroni, suurenedes kvartaliga 58 miljoni euro võrra (+4%) ja aastaga 306 miljoni euro võrra (+23%). Eluasemelaenude portfell kasvas kvartaliga 44 miljoni euro võrra (+14%) 351 miljoni euroni ja tarbimislaenude portfell 15 miljoni euro võrra (+2%) 736 miljoni euroni. Ettevõtete panganduse laenuportfell püsis neljandas kvartalis sisuliselt kolmanda kvartali lõpu tasemel (-0,2%).

Hoiuseportfelli olulisemad arengud 2023. aasta neljandas kvartalis olid säästuhoiuste mahu jätkuv arvestatav kasv ja tähtajaliste hoiuste püsimine kolmanda kvartali lõpu tasemel. Märkimisväärseks verstapostiks oli panga sõnul säästuhoiuse turule toomine Leedus. Kontserni hoiuseportfell kokku kasvas kvartaliga 154 miljoni euro võrra (+9%) ja aastaga 570 miljoni euro võrra (+42%) 1,94 miljardi euroni. Tähtajaliste hoiuste portfell kahanes kvartaliga 3 miljonit eurot (-0,4%) 916 miljoni euroni. Säästuhoiuseportfell kasvas kvartaliga 158 miljonit eurot (+18%) 1,02 miljardi euroni.

2023. aasta lõpus kehtestati Lätis krediidiasutustele sarnaselt Eestile kohustuslik avansiline tulumaks, mis kuulub esmakordselt tasumisele 2024. aastal ja mida arvestatakse 2023. aasta maksueelselt kasumilt. Kontsern kajastas maksukulu summas 2,0 miljonit eurot 2023. aasta neljandas kvartalis.

Kontserni kinnisvarainvesteeringute portfell, mis sisaldab nii põllumaid kui ka äripindu, ulatus kvartali lõpus 49,1 miljoni euroni. Kvartali jooksul kinnisvaraobjektidega tehinguid ei tehtud, kuid kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutusest tulenev kasum oli kvartalis 4,4 miljonit eurot.