Ülikõrged elektrihinnad kaovad. Eesti täitub elektrisalvestitega

Meie vajadus elektrienergia salvestamise võime järele võib kuhjaga täituda. Pool praegu Eestisse plaanitavatest salvestussüsteemidest kavatseb valmis ehitada üks ettevõte.

Energiakriisiaastad tõid Eestisse päikesepaneelide buumi. Aastas rajati mitu tuhat uut päikeseenergia tootmisjaama. Räägiti ka üha suurematest tuuleenergia tootmise plaanidest. Samas tunnistati muret: mis saab, kui päike ei paista ja tuul ei puhu? Just sellistel ajavahemikel võib elektri hind börsil tõusta pööraselt, sest tootmismahu vähenemise tõttu ei suudeta enam nõudlust katta. Vaja on juhitavat elektritootmist või salvesteid, kuhu odava hinna ajal energiat varuda. Salvestitest ei olnud aga suurt midagi kuulda peale mõne tohutu maksumusega suurprojekti, mille valmimisaeg jääb paljude aastate kaugusele.

Nüüd on toimunud murrang. Energiahindade stabiliseerumise tõttu on vaibunud päikeseelektrijaamade rajamise buum. Elektrilevis ei ole enam järjekorras tuhandeid päikesejaamu, mis ootavad elektrivõrguga liitumist. Uus buum on salvestite rajamine. Kohe-kohe on tulekul suurel hulgal salvestusvõimsust, Eleringis on broneeritud ja tagatisraha makstud 1115 MW salvestite liitumise väljaehitamiseks, avaldas kliimaministeerium juba eelmise aasta lõpus. Selle buumi taga ei ole siiski tuhanded päikeseelektri mikrotootjad, kes nüüd oma päikesejaamade juurde ka akusid tahavad paigaldada. Eesti salvestusvajadus kaetakse suursalvestitega. Poole praegu plaanitavatest süsteemidest kavandab üks taastuvenergiatootja.