KC Enegry tegevjuht Mihkel Loorits: õigeid samme astudes katame Eesti taastuvenergiaga oodatust varem

Hoolimata taastuvenergia kiirest arengust pole Eestis veel piisavalt püsivat tootmist, et suudaksime ise oma tarbimise ära katta. Selleks, et eesmärk 2030. aastaks täielikult taastuvenergiale üle minna kättesaamatuks sihiks ei jääks, toob KC Enegry tegevjuht Mihkel Loorits välja lahendused, mille abil saame soovitud eesmärgi saavutada oodatust varem.

Eleringi värsketest andmetest selgub, et mullu toodeti Eestis esmakordselt taastuvatest energiaallikatest rohkem elektrit kui fossiilsetest kütustest. Pealtnäha positiivse sõnumi varju jääb tõsiasi, et mullu imporditi elektrit enam kui 3,5 korda rohkem kui aasta varem.

Viimati suutis Eesti elektrit eksportida 2018. aastal, misjärel oleme astunud suure sammu tagasi. 2019. aastal pidime importima 43 protsenti tarbitud elektrist. Sellest ajast peale sisseostetud elektri osakaal aasta-aastalt siiski vähenes, langetades 2022. aastal imporditud elektri osakaalu 12 protsendini. Paraku kukkusime mullu taas 2019. aasta tasemele, kui importisime taaskord 43 protsenti tarbitud elektrist.

Eestil tuleb otsa vaadata küsimusele - kas teeme rohepöörde ära kohaliku või imporditud roheenergiaga?

Tööstustele kõrvale taastuvenergia tootmisvõimsused

Kui soovime riigina langetada otsuse, et soovime rohepöördega ka varustuskindlust, siis peame arvestama, et tootmine ja tarbimine tuleb viia üksteisele võimalikult lähedale ning välisühendustega rohepöörde elluviimine Eestile varustuskindlust ei taga.

Kui hetkeks võis tarbijale tunduda, et elektri hind on stabiilseks muutunud, siis alles eelmisel kuul raksatas elektri hind kõigi aegade rekordi, šokeerides arvete näol nii suur- kui tavatarbijaid. Olukorras, kus paljud tööstused on olnud sunnitud kõrgete elektrihindade tõttu uksi sulgema, otsivad teised lahendusi, kuidas krõbedad sisendhinnad kontrolli alla saada.

Just sellist lahendust pakub KC Energy Valgamaale, kus Helmesse arendatud päikesepark töötab juba edukalt Valgamaa ühe suurima tööandja Combiwoodi tarbeks. Koostöölepingu kohaselt tagab KC Energy puidufirma tootmisüksuse jaoks päikesepargi võimsusega 1,4 megavatti, mis kinnitab ettevõttele energia hinnakindluse 25 aastaks.

Eesmärk ei ole edastada Combiwoodi tarbeks loodud päikesepargi puhul toodetavat elektrit mitte võrku, vaid tarbida see ära otse puidutööstuses. Tegemist on Eesti ühe esimese sellist tüüpi lepinguga. See tähendab, et puidutööstus hakkab tänu pikaajalisele täisteenusele saama keskmisest turuhinnast soodsamat elektrit ja seda järgmised 25 aastat, mis mõjutab oluliselt tehase kaalutud keskmist elektrihinda. Paneelidega kaetakse ära kolmandik tehase tootmiseks vajaminevast elektrist.Selliseid lahendusi praegu Eestis eriti ei ole, aga tegemist on väga perspektiivika ning tööstustarbijatele pikaajalist hinnastabiilsust ja varustatust tagava koostöömudeliga.

KC Energy omab võimekust, et sarnaseid hinnagarantii lepinguid ka turul laiemalt pakkuda nii kohapealsete energiatootmislahenduste abil kui läbi suuremate taastuvenergia tootmisüksuste.

Taksoäpindus kui eeskuju taastuvenergiaturule

Elektrituru arengul ei tohiks me riigina vana süsteemi kummardama jääma, vaid peaks inspiratsiooni ammutama just innovatsioonile orienteeritud ettevõtjatest.

Taastuvelektriturg vajab toimuvat elektriturudisaini, mis tagaks tarbijatele konkurentsivõimelise elektri hinna ja tootjatele investeerimiskindluse ning vähendaks hinna ekstreemseid kõikumisi. Taksoäpi loogikal toimivast turulahendusest võidaks nii taastuvenergia arendaja kui tarbijad. Taastuvenergia turupõhiseks muutmine saab toimuda selliselt, et süsteemihaldur tagab turuosalistelt kogutavate andmete pealt läbipaistva hinnafikseerimise platvormi, kus hind fikseeritakse tootjate ja tarbijate vahel.

Tarbijate suurim võit tehingust on stabiilsem ja prognoositav hind. Tootjatel on võimekus pakkuda turukeskmisest madalamat hinda ning selle juures tagada ka hinnakindlus pikemateks perioodideks kui elektrimüüjatel börsihinna prognoosi vastu spekuleerides, sest pikaajalisest lepingust tuleneva rahalise kindluse näol on võimalik teha täiendavaid investeeringuid tuule- ja päikeseparkide arendamiseks.

Nii lepingu pikkuse kui börsielektri osakaal lepingust jääb täielikult tarbija otsustada. Näiteks võib klient fikseerida hinna 50% ulatuses tuuleenergiast, 35% päikeseenergiast ning jääda soovi korral 15% ulatuses börsile. Sõlmitavate lepingute pikkus võiks hinnanguliselt olla 1–25 aastat ning tugineda loogikal, et mida pikem leping, seda soodsam hind. Lisaks saaks hinnast maha arvutada taastuvenergia tasu, sest vana toetusskeem lõpeb ning selle pikendamine taastuvenergia turupõhise platvormi kasutuselevõtul poleks vajalik, sest kes tarbijatest tarbib Eestimaist roheenergiat ei peaks maksma taastuvenergia või CO2 tasu.

Turupõhise taastuvenergia kasutuselevõtul on tänase süsteemi ees kuus suurt eelist: soodne ja stabiilne hind tarbijatele, taastuvenergia tasu kadumine, läbipaistvus, kindlustunne tootjatel pikaajalisteks investeeringute tegemiseks ning üleüldine taastuvenergia kiirem areng.

Millal saab toimuma taastuvenergiale üleminek ideaalse stsenaariumi korral?

Kui heita pilk menetluses luba ootavatele päikeseparkidele, siis kolme aasta pärast võiks nende välja ehitamise korral pool Eestit aastase elektritarbimise päikeseenergiaga ära katta. Teise poole tarbimisest saab ära katta päikeseparkide salvestuslahenduse ja maismaa tuuleparkide koosmõjus.

Õigeid samme astudes saavutame enda taastuvenergia eesmärgid oodatust varem. Kui salvestusvõimsused saaks vajaliku õiguskindluse ja selgemad regulatsioonid ning jõuaks kiiremini turule, siis võime saavutada täieliku taastuvenergiale ülemineku juba 2027. aastaks. Käivitades samal ajal turupõhise taastuvenergia platvormi ja luues suurtarbijate kõrvale taastuvenergia lahenduste abil otselepinguid, tagame ka varustuskindluse, et tarbida järjepanu taastuvenergiat ning saame hoiduda saastavate ja kallite põlevkivijaamade sisse lülitamisest. Paraku jääb mulje, et jääme oma saba taga ajades olukorda, kus reaalsus jõuab meieni alles 2031. aastal, mil oleme enda eesmärgid täitnud läbi imporditud taastuvenergia või sootuks unustanud

KC Energy missioon on Eestit sel teel toetada ja tagant tõugata. Juba 2023. aastal tootsime KC Energyga 68 000MWh rohelist elektrit, millega andsime olulise panuse Eesti taastuvenergia kogutoodangusse, tootes ligi 10% kogu Eestis kasutuses olevast taastuvenergiast. KC Energy opereerimisportfell on tänaseks kasvanud ligi 100 megavatini. Lähiajal oleme käivitamas järjepanu juba järgmisi tootmisi, mis peaks taastuvenergia tootmisvõimsust suurendama 50 megavati võrra. Projektide vaates on tegemist juba 52. eduka projektiga viimase 3 aasta jooksul.

Lisaks Combiwoodi kõrvale rajatud päikesepargile peame ettevõtte märgiliseks saavutuseks möödunud suvel avatud 8 miljoni eurose investeeringu tulemusel üht Lõuna-Eesti suurimat 10,5MW päikeseparki Ruusas. Ehitamisel on ka 7,5MW võimsusega park Paldiskis. Ettevalmistamisfaasis on veel 400MW jagu päikese- ja tuuleparke, sh taastuvenergia juhtimiseks mõeldud salvestuslahendusi mitmel pool Lõuna-, Lääne- ja Kesk-Eestis.