Saksamaa riiklik uudistekanal DW kirjutab, kuidas Euroopa Liidu üks väikseim liikmesriik Läti tõusis Venemaa viskitarnijate seas esikohale.

Seda kinnitavad andmed. Nimelt importis Venemaa eelmise aasta üheksa kuuga merevaiguvärvi piiritust kokku pea 244 miljoni euro väärtuses. Venemaa uudisteagentuuri RIA Novosti andmete kohaselt tuli sellest kolmveerand just Lätist, st 73 miljoni euro väärtuses. Talle järgnes Leedu, kust müüdi Venemaale 27 miljoni euro väärtuses viskit.

Läti statistikaportaali andmetel oli riigi eksport Venemaale eelmisel aastal üle 1,1 miljardi euro, millest üle poole moodustasid joogid, kanged alkohoolsed joogid ja äädikas.

Samad tarneahelad, erinev paberirada

Muidugi ei ole Läti ja Leedu muutunud üleöö suurteks alkoholitootjateks. Suure osa Lätist Venemaale veetavatest alkohoolsetest jookidest müüvad tegelikult Lätis registreeritud Lääne-Euroopa ettevõtted.

„Paistab, et mõned suuremad Lääne-Euroopa riikide ettevõtjad kasutavad Lätit omamoodi jaotuskeskusena,“ sõnas Läti Panga ökonomist Matiss Mirosnikovs. „Seega ei ole asi tingimata Läti tööstuse toodangus, vaid reekspordis.“

„Kui varem oli dokumentides kirjas, et import Venemaale käib lihtsalt läbi Läti või Leedu, siis nüüd ilmuvad ekspordi sihtkohaks Balti riigid,“ kinnitas ka Vene kangete alkohoolsete jookide impordi ettevõtte Ladoga Groupi juht Veniamin Grabar. „Tarned Venemaale toimuvad seega sealt.“ Mõlema eksperdi sõnul ei olegi tarneahelate osas palju muutunud ehk Venemaale müüvad samad tootjad. Ainus erinevus seisnebki selles, et riigina on nüüd märgitud Läti.

Lääne ettevõtted on mainekahjude suhtes ettevaatlikud

Rangelt võttes ei riku eksport EL-i sanktsioone. Paljud Lääne-Euroopa ettevõtted muretsevad aga oma maine pärast ja kasutavadki seetõttu Lätit omamoodi jaotuskeskusena.

Teistel on see ka ellujäämisküsimus. "Teatud firmadel on klientideks ainult Venemaa ja Valgevene. Seega nad ei taha ega saagi kaubandust lihtsalt peatada," lisas Mirosnikovs.