II pensionisamba sissemakseid plaanib suurendada iga viies Eesti inimene

Eesti elanike teadlikkus II pensionisamba sissemaksete suurendamisest on märkimisväärselt kasvanud ning makseid plaanib suurendada iga viies elanik, selgus Swedbanki tellitud uuringust.

Selle aasta 1. jaanuarist on Eesti inimestel võimalik suurendada oma tulevast panust II pensionisambasse, tõstes alates 2025. aastast pensionmakset praegu kehtivalt 2% määralt kas 4% või 6% peale brutopalgast, säilitades samaaegselt riigi 4% suuruse panuse. Swedbanki tellitud ja Kantar Emori läbiviidud uuringu kohaselt on Eesti elanike teadlikkus sissemaksete suurendamise võimalusest kolmekordistunud.

Eelmise aasta augustis läbiviidud uuringu kohaselt oli võimalusega kursis 17% Eesti elanikest ning novembris tõusis vastav näitaja 38% peale. Tänavuse värske uuringu kohaselt on teadlikkus tõusnud juba 66% tasemele.

„Tegemist on väga hea võimalusega suurendada oma pensionipõlve rahapuhvrit. Seetõttu on elanike teavitamine äärmiselt oluline ning turuosalised on teinud selle nimel tublit tööd,“ ütles Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonnajuht Kaire Peik.

Pensionipõlveks tasub varakult valmistuda

Teadlikkuse kasvuga on suurenenud ka inimeste hulk, kes plaanivad pensionimakseid tõsta. Kui eelmise aasta augustis plaanis pensionimakseid suurendada 15% vastanutest, siis nüüdseks on see tõusnud ligi 20% peale. Trendi kinnitab ka Pensionikeskuse statistika: jaanuaris esitas pea 12 000 inimest taotluse II pensionisamba sissemaksete suurendamiseks. Kusjuures neist lausa kolm neljandikku eelistavad kõrgemat ehk 6% maksumäära.

„Pensionipõlveks valmistumisel on see kahtlemata igati tervitatav samm. 1500 eurost kuupalka teeniva inimese puhul moodustaks pension ilma muudatuseta ligi 40% praegusest palgast. Määra tõstmisel 6% peale moodustaks tema pension (I ja II sammas) juba ligi 50% palgast. Tuletame meelde, et II samba sissemaksed lähevad maha brutopalgast ehk koguja võidab 20 protsenti tulumaksu arvelt ning maksuvõit hakkab koheselt liitintressi toel kasvama,“ selgitas Peik.

Positiivse trendina selgus uuringust, et madalama palgatasemega elanike huvi pensionimaksete suurendamise vastu on märkimisväärselt tõusnud. „Äärmiselt rõõmustav on näha, et leibkondades, kus sissetulek on ühe pereliikme kohta on keskmisest madalam, plaanib sissemakseid suurendada tervelt 23% elanikest. Eelmise aasta augustis oli antud näitaja vaid veidi üle 11%,“ kiitis ta.

Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonnajuht kinnitab, et II samba maksete suurendamise võimalus on märgiline samm, mis annab inimestele rohkem võimalusi oma tuleviku kindlustamiseks.

„Mida rohkem on inimestel võimalusi oma sääste kasvatada, seda paremaks muutub meie pensioniealiste elanike finantstervis. II pensionisammas on hea ja turvaline viis oma tulevikku kindlustada. Seda enam, et fondide tasud on ajas langenud ja tootlused kasvanud. Näiteks Swedbanki indeksfondide tasud on Eesti kõige madalamad ning tootlused ühed kõrgemad. Eriti hästi on tänavu läinud kõrgema aktsiaosakaaluga fondidel, kus tootlused ulatuvad isegi üle kümne protsendi,“ ütles Peik.