Tarmo Lauringu sõnul võttis Euroopa Liit pea aasta tagasi vastu direktiivi, millega peaksid suuremad tööandjad oma palgatasemeid avalikustama hakkama ning pakutav number tuleks enne töövestlust avaldada. „See teema on millegipärast riigi poolt seisma jäänud ja pole infot millal ja kuidas küsimus Eestis lahendatakse. Lätis võeti vastav seadus vastu juba 2018. ja Leedus 2019. aastal,“ ütles Lauring.

„Selge see, et osad ettevõtjad võitlevad avalikustamisele vastu, sest siis peaks ju hakkama oma palkasid teistega samale tasemele tõstma. Palgavahed, nagu ka hinnad poes, on tegelikult suured ja nende avalikustamine võimaldaks lõpetada salatsemise ja muudaks tasemed ühtlasemaks,“ rääkis Lauring.

„Näiteks kaubanduses ei näita mõned jaeketid töökuulutustes palkasid. Tööle kandideerijad ei tea, et veidi üllataval kombel maksavad kehvemat palka kallimad ja paremat odavamad poeketid. Ka töötasu näitamine kuulutuses vastab enam-vähem samale mustrile – parema palga maksjad julgevad seda välja öelda ja salatsejad mitte. Osades kettides algab teenindaja töötasud vaid viiest eurost bruto,“ lisas Lauring.

„Vähemalt tööpakkumises palgainfo välja ütlemine hoiaks kandideerijatele hulga aega ja vaeva kokku. Praegu on nii, et üks asi on numbritega mängimine ja mingi keskmise jaetöötaja palga arvutamine, teine aga kaubapaigutaja või klienditeenindaja reaalne palk kohal, kuhu ta tööle asub. Loomulikult on 10 aastat end ettevõttes tõestanud töötaja palk suurem, mis viib statistiliselt keskmise üles, aga tegelikult peaks inimesel ikka olema selge arusaam, palju ta ise peale katseaega teenima hakkab,“ rääkis Lauring.

„Oleme algusest peale otsustanud teenindajate palgatasemed töökuulutustes avalikud hoida. Tavateenindaja palk algab väiksemas kohas 6st ja pealinnas 7st eurost tunnis, mis tähendab reaalselt minimaalselt 1008 - 1176 eurost põhipalka, millele tulevad juurde arvestatavad lisatasud,“ lisas Lauring.

„Loomulikult soovime, et palgad oleks veelgi suuremad ning aastast-aastasse üritame oma töötajate töötasusid ka kergitada. Odavketina loeme kõiki kulusid väga hoolikalt ja seda enam paneb kulmu kergitama, et jaeketid, kelle hinnad on oluliselt kõrgemad ja seega ka kasum suurem, üritavad töötajate arvelt viimast kokku hoida,“ rääkis A1000 Marketi juht.

„Selleks, et teenindajate elu läheks natuke inimväärsemaks, peaks riik nüüd jalad kõhu alt välja võtma ja palkade läbipaistvust suurendama. See aitab vähendada palgalõhesid – olgu need siis soolised või kettide vahel,“ lisas Lauring.