VIDEO | Energiahiidude konverentsil pani minister Michal ambitsioonika plaaniga saali kahisema

Eesti Päevalehe energeetikakonverentsil räägiti palju sellest, et elektrit hakatakse Eestis tootma nii palju, et see peaks siia uhkeid tööstusi meelitama.

Eesti Päevaleht on energeetikakonverentsi korraldanud juba mitu aastat ja selline positiivsus nagu sel korral ei ole varem kõlama jäänud. Üksnes poliitikute debatt jättis mulje, et endiselt eksisteerib lõhe ja on väga erinevad käsitlused ning et kliimaministeeriumil ei ole mingit plaani. Kui veel kahe aasta tagusel ja ka möödunud aasta konverentsil keerles jutt selle ümber, kuidas me ikka kuidagi ei saa taastuvenergiaprojekte töösse ning jääme lootusetult maha, siis nüüd räägiti juba kõlaval häälel sellest, et meie ambitsioon peaks olema vägev – tuua siia energiamahukad tööstused ja pakkuda neile nii merel kui ka maismaal toodetud soodsat elektrit. Energiaportfell peab olema suur ja paljud erasektori tegijad mahuvad sõbralikult tegutsema. Vaieldakse ehk ainult selle pärast, kas ja kui palju peaks riik sekkuma või saab plaani realiseerida n-ö turu vastu ehk ilma toetuste ning maksimum- ja miinimumhinnata. Avaldame siinkohal eilsel konverentsil kõlanud mõtteid.

„Taastuvenergiasse investeerime erinevaid vahendeid juba päris suure hulga. Selle kasutuselevõtt kiireneb, praegu on võrgus üle 400 MW tuuleenergiat, aga see ei ole kindlasti kuidagi piisav selleks, et me peaks nüüd puhkama jääma. Eesmärk peab ikkagi olema selline, et meil on 100% taastuvelektrit 2030. aastaks. Eri hinnangute baasilt me sinna ka jõuame,“ arvas kliimaminister Kristen Michal.