Inkassod lähevad Finantsinspektsiooni järelevalve alla – mida see tegelikkuses tähendab?

NJORD Advokaadibüroo õigusekspert selgitab, millised muutused on ootamas inkassofirmasid alates selle aasta aprillist.

Rahandusministeerium on välja töötanud eelnõu, mis hakkab seadusena reguleerima Eesti inkassofirmade tegevust. Eestis tegelevad inkassofirmad erinevate võlgade sissenõudmisega ja/või võlanõuete ülesostmisega. Meediast on ka läbi käinud arvamused ning artiklid, mis heidavad inkassofirmadele ette, et nad ei tegutse alati õiguspäraselt. Nimelt on inkassofirmadele muuhulgas ette heidetud, et võlgade sissenõudmisel survestatakse võlgnikku liialt ning võlgade sissenõudjad ei arvesta võlgnike huvidega, samuti on esinenud ka etteheiteid selle osas, et inkassofirmad lausa nõuavad aegunud võlgade tasumist. Finantsinspektsioon on läbi viinud analüüsi inkassoturu osas, millest järeldati, et praegusel kujul toimiv inkassoturg vajab täiendavat järelevalvet. Seega otsustatigi, et on vaja luua uus seadus, mis reguleeriks seaduse tasemel Eesti inkassoturgu.

Kellele uus seadus kehtima hakkab?

Kuigi seaduseelnõust ning meediast jääb kõrvu kajama termin „inkassofirma“, siis nimetatud seadus ei hakka siiski kohalduma kõikidele inkassofirmadele. Nimelt hakkab seadus kehtima üksnes nendele inkassofirmadele, kes tegelevad krediidilepingutest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Võib tekkida küsimus, et mis loom see krediidileping täpsemalt on, ning mis vahet on näiteks krediidilepingul ja laenulepingul? Vahe on üsna lihtne – krediidileping on alati tasuline, kui laenuleping ei pruugi seda olla. Seega laenulepingu võib sõlmida nii, et sellelt intressi ei maksta, kuid krediidilepingut seadus niimoodi sõlmida ei võimalda.

Kuna teadaolevalt tegeleb enamik Eestis asutatud inkassofirmasid siiski krediidilepingutest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega, siis seadus hakkab kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust.

Mida tegevusloakohustus reaalsuses tähendab ja kuidas seda saada?

Tegevusloakohustus tähendab seda, et krediidiinkassona tegutsemiseks peab selleks olema tegevusluba – nii lihtne ongi. Tegevusluba on küll tähtajatu, kuid sellegipoolest tuleb inkassofirmal enda tegemised korras hoida, sest kui minna vastuollu uuest seadusest tulenevate nõuetega, võib Finantsinspektsioon ka tegevusloa kehtetuks tunnistada. Lihtsustatult öeldes – auto võib ülevaatuse ajaks korda teha, aga kui kuu aja pärast põhi roostetab ja õli lekib, siis politsei nabib su varem või hiljem ikkagi kinni.

Reaalsuses on küsimus ikkagi selles, et mida tegevusloa saamiseks vaja teha on, mis ajaks seda vaja on, milliseid dokumente esitama peab ja nii edasi. Tegevusloa taotlemiseks peab esitama liiga palju dokumente, et neid kõiki siinkohal ära nimetada, alustades ettevõtte asukohast ning lõpetades äriplaani ja ettevõtte sise-eeskirjadega. Selleks, et kõik saaks korrektselt tehtud tulevad appi selle alla eksperdid.

Uus seadus jõustub 2024. aasta 1. aprillil, kuid tegevusloa saamise kohustus on siiski õnneks hiljem. Kui hetkel krediiditurul inkassona tegutsev äriühing soovib pärast seaduse jõustumist enda tegevusega jätkata, peab tal olema Finantsinspektsiooni tegevusluba kätte saadud hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks.

Kalendrit vaadates tundub, et aega on küll, kuid reaalsus on see, et Finantsinspektsioon hindab taotlust 45 päeva jooksul pärast tegevusloa taotluse kättesaamist ning langetab otsuse kolme kuu jooksul. Tuleb ka märkida, et Finantsinspektsiooni vastus taotlusele ei ole alati lihtsalt „jah“ või „ei“, vaid tihtilugu nõutakse ka lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis omakorda võib jällegi võtta palju väärtuslikku aega. Siinkohal tuleb tõdeda, et kuivõrd tegevusloa taotluse koostamine nõuab üldjuhul võrdlemisi palju aega ning ressurssi, siis tuleks sellega hakata tegelema kohe – aeg võib märkamatult otsa saada.