Tallinnas sotsiaaltöökeskuse võlanõustaja Heete Simmi sõnul on vastuvõtule tulnute võlgade summa suurenenud ja neil on juba kümneid laenukohustusi. Kui eelmise majanduskriisi ajal tekkisid enamikel juhtudel probleemid eluasemelaenuga, siis täna on võetud tarbimislaene ja n-ö reisile mineku laene. Laenuandjate vastutustundele loota aga Simmi kogemuse põhjal ei saa ja üha enam jõuab võlanõustajate vastuvõtule ka noori inimesi.

Ida-Virumaal, kus tööpuudus on suurem ning inimeste finantskirjaoskus väiksem, on olukord veel kehvem. Sealse võlanõustaja Svetlana Sorokina sõnul jõuab vastuvõtule inimesi, kes on töötud, aga sellegipoolest laenu saanud ning laenu antakse ka juhul, kui inimene on sattunud maksehäirete registrisse.

Võlanõustajad ootavad aastaid võlaregistrit, kus laenuandjatel tuleks kontrollida, kui palju laenukohustusi taotlejal juba on. Rahandusministeeriumi esindaja sõnul on positiivse laenuregistri loomine ära otsustatud ning seaduseelnõu loodab rahandusministeerium valmis saada selle aasta jooksul ja riigikogusse saata. Kui kõik läheb plaani kohaselt, peaks register tööle saama 2026. aastal.