KOMMENTAAR | Läbipaistmatu taastuvenergia turg ja kõikuv elektri hind peletavad tarbijaid eemale

Kolmapäevasel Eesti Päevalehe energeetika konverentsil selgus, et elektri hind võiks olla 2030. aastaks 50-80 eurot megavatt-tunni kohta, kuid praegune NordPooli elektribörsi volatiilsus on märkimisväärselt kõrgem s.o. - 500 kuni +4000 eurot megavatt tunni kohta.

Kliimaminister Kristen Michal tekitas Eesti Päevalehe energeetikakonverentsi lõpus saalis istujate seas naeurpahvaka, öeldes, et lisaks saatele „Eesti otsib superstaari“ võiks käivitada telekonkurssi „Eesti otsib tarbijat“.

Tarbimise tõstmiseks tuleb Eestil aga enne taastuvenergiat tootmisvõimsused valmis ehitada.

Praegu on tekkimas olukord, kus rohepööret tehakse abirahade toel, kuid seeläbi suureneb tarbijate jaoks võrgutasu arvel olev taastuvenergiatasu osakaal ja kunstnikult ajame oma elektriarve kogusumma suureks — olgugi, et börsihind on madal. Selliselt ei saavuta me läbipaistvat keskkonda rohepöörde elluviimiseks, mis omakorda takistab uute tarbijate tulekut.

Tänane hind NordPooli elektribörsil kõigub vahemikus -500 eurot MW/h kuni 4000 eurot MW/h. Niivõrd volatiilsete hindade puhul ei suuda me saavutada taastuvenergia tootmisvõimsutega seda eesmärki, mis rohepöörde elluviimiseks meie energiamiksis on ette nähtud. Tuleks teha siseriiklik turukorrektuur, et kõik projektid, mis mahuvad hinnavahemikku 50-80 eurot megavatt-tunni kohta, saaksid turule tulla. See tagab tarbijatele stabiilse hinnaga roheenergia ning taastuvenergia tootjatele investeerimiskindluse. Mina olen valmis sõlmima riigiga investeerimislepingu, et tagada suurtarbijatele oma projektidega hinnakindlus. Jätkuvalt on oluline on küsimus, milline on tarbija ootus elektri hinnale tulevikus. Tegemist peaks olema ühiskondliku kokkuleppega, mille täitmiseks peaks olema turuosalisele riigi poolt tagatud piisav paindlikus ja läbipaistvust.