Soojatootja Gren ostab Riias asuva koostootmisjaama
(2)
Energiaettevõte Gren allkirjastas lepingu SIA Rīgas Enerģija omandamiseks, millele kuulub biomassil töötav koostootmisjaam Riias. Tehingu lõpule viimine ootab Läti konkurentsiameti heakskiitu, mis peaks saabuma kevadel.
„Gren otsib aktiivselt võimalusi tegevuse laiendamiseks, nii Eestis kui teistes riikides. Jälgime pidevalt nii turgudel kui tehnoloogiates toimuvaid arenguid, mis võimaldaksid suuremas mahus keskkonnasõbralikku soojusenergiat toota ning seda efektiivselt kasutada. Rīgas Enerģija koostootmisjaama omandamisega kahekordistame oma energia- ja soojatootmist Riias,“ rääkis Greni Eesti äride juht Margo Külaots.
„Laienemisel keskendume võimalustele ja lahendustele, mis aitavad energiatootmise keskkonnamõju vähendada ning maksimaalselt rakendada juba olemasolevat energiat, olgu selleks siis heitsoojuse kogumine ja kasutamine või tänavu alanud uuringud reoveesoojuse kasutamiseks Tartu kaugküttes,“ lisas ta.
Sooja toodetakse Kohtla-Järvest Tartuni
Rīgas Enerģija omandamine on osa Greni strateegiast liita oma kontserni erinevaid säästva energiatootmise ja kaugkütteettevõtteid olulistel turgudel. Rīgas Enerģija koostootmisjaamast saab teine Greni opereeritav jaam Riias, kaks aastat varem omandas ettevõte Lätis soojafirma Energia Verde, mis varustab Riia kaugküttevõrku taastuvatest allikatest toodetud soojusega. Välisturgude kõrval laiendab Gren tegevust ka Eestis.
„Koduturul keskendume nii taastuvenergial põhineva kaugküttevõrgu laiendamisele kui uute tehnoloogiatega seotud ärisuundadele, nagu jahutus- ja salvestustehnoloogia lahenduste väljatöötamine ja pakkumine tööstus- ja äriklientidele,“ täpsustas Margo Külaots.
„2022. aasta lõpus omandasime Viru Keemia Grupilt Eesti suuruselt kolmanda kaugküttevõrgu, mis tegutseb täna Gren Viru nime all ning varustab soojusega Kohtla-Järve, Ahtme, Sompa ja Jõhvi piirkondade elanikke ja ärisid. Möödunud aastal valmis Grenil Tartus Eesti esimene suuremahuline soojussalvesti ning E-Piima Paide tehase tarvis rajasime ühe Baltimaade suurimatest tööstuslikest jahutusvõimsustest, mille installeeritud võimsus on kokku ligi 6000 kilovatti,“ kirjeldas Külaots.
